Kokkama Ragnega

Suitsukanatrühvlid killukese pirniga

2012-02-12T20:41:00.000+02:00

See, et paar päeva tagasi toidublogide Top10 avaldati on vist paljudele teada. Rõõm oli asuda kolmandal kohal koos toidublogi Sööme silmadega. See retsept valmiski tegelikult toidublogide artikli tarbeks, mis ilmus reedeses (10.02.11) Naistelehes. Retsepti saatmise nädalal olid ajad kiiremast kiiremad ning seetõttu näppasin idee minu viimase aja lemmikute - soolaste trühvlite arvelt. Niisiis - suitsukanatrühvlid pirniga. Soolane trühvel, kus kergeks kiiksuks pirni magusus. Sõbrapäevaks ju ideaalne maius, kas pole? Kui magusasõber väga ei ole, siis läheb ehk loosi karbitäis soolaseid suitsukanatrühvleid. Kinkijale teeb kindlasti rõõmu trühvlite valmistamise lihtsus ning kingisaajat võiks rõõmustada väike vaheldus magusate kommide asemel. Hääd!

Juustukook...hurmaaga

2012-02-06T07:23:00.002+02:00

Üks koogike jällegi. See kook sündis puhtalt sdellest, et köögis olevasse puuviljakorvi oli vedelema jäänud paar pirni ja üks parajalt küpse hurmaa. Koogi-isu oli ka parajalt suur, nii et tuleb alla anda ning pliidiahi kiiremas korras sisse lülitada:) Hurmaa osas oli algselt kahtlusi, kas ja kuidas sobitub see küpsenud koogiga ning kogu toorjuustukattega. Lõpptulemust maitstes pean aga ütlema, et mulle meeldib ahjuküpsenud hurmaa magusus (hurmaaviilud tuleb koogile asetada õhukeselt!) - imekergelt valmiva juustukoogi kattega sobitub see väga hästi. Kui hurmaad aga ei ole ja pirni ei paista ka käeulatuses olevat, võib aga kasutusele võtta mõned muud kombinatsioonid, hurmaa asemel võib proovida, meloniviile, virsikut, aprikoosi... Kusjuures meloniga olen kord üht kooki teinud - soovitan:)

Lihtne juustukeeks - rohkem sõnu polegi vaja

2012-01-30T00:05:00.000+02:00

Ei ole mitte-midagi paremat kui äsja ahjust tulnud kodune leib või pehme ning end lausa sööma kutsuv saiapäts. Kasutan võimalust ning lõikan endale alati koheselt paar viilu värskelt valminud küpsetist, millele määrin peale paraja koguse võid, millele peale raputan soolahelbeid. Tõsi, sõi sulab ära, kuid seda on tunda soojas saiaviilus täiesti äratuntavalt hästi.

Niisiis on tegelikult jutt minu hiljuti valmistatud juustukeeksist, kus ei pea piirduma vaid ühe juustusordiga. Kui külmkapis leidub veel miskit, võib uhada tainasse sinihallitusjuustu või suitsujuustu või parmesani või ükskõik milliseid meelepäraseid juustusorte. Ühe tõelise juustusõbrana näitan ma suurelt rohelist tuld. Minule isiklikult meeldib kasutada tugevama maitsega juuste, sest tavapärane eesti juust kipub kuidagi lahjaks jääma, vähemalt minu arvates. Kui aga erinevaid juuste külmikus ei leidu, võite piirduda ka ainult ühe varinadina, nagu retseptiski. Retsepti maitse ja lihtsus väärivad proovimist. .... ja teate, kui paari päeva pärast pole see keeks veel millegipärast oma lõppu leidnud, siis röstige paar viilu rösteris - see on kui selle küpsetise uuestisünd;)

Tšillised Mehhiko šokolaadi-tassikoogid

2012-01-23T23:51:00.002+02:00

Minu tähelepanu on alati äratanud lemmikumates pagaripoodides (ja lennujaamades) müüdavad hiigelsuured tassikoogid - just eriti šokolaadised, mis pealtnäha justkui šokolaadist ainult koosnevadki. Loomulikult näevad suuremad muffinid apetiitsemad välja, võrreldes tavapärastega. Rohkem maiustamist, rohkem šokolaadi, rohkem maitsed - ühesõnaga kõike rohkem. Vesistamine koogileti taga ajas selliste vormide otsingule ning mõned head kuud tagasi õnnestuski mul väikese vihje järel tabada suured silikoonist muffinivormid. Sedasama vihjet võin jagada teistelegi otsijatele - Prisma. Pole kahtlustki, et selliste suurte muffinite küpsetamine nõuab täidiseks rohkelt mustikaid, pähkleid või siis parajalt šokolaadi (talvisel ajal kohustuslik koos tšilliga). Ja kohe kindlasti peavad sellised küpsetised kaetud olema miski heaga - toorjuustuglasuur on üks esimesi mõtteid, mis minul tavaliselt pähe tuleb. Niisiis arveldan ära oma vana võla ning märgin ülesse tšilliste šokolaadikoogikeste retsepti, mis sai retseptikirja ka Estraveli jõulukiusatusse. Sellised suured muffinid mahutavad kusjuures 4 tavasuuruses muffinitaina kogust, nii et kui otsustate ühe tassikoogi endale lubada, siis jälgige, et kõht oleks parajalt tühi.

...ja muidugi, kui suuri muffinivorme ei ole, siis kasutagem tavalisi vorme. Lihtsalt on küpsetusajad mõnevõrra lühemad.

Lõhetrühvlid

2012-01-17T20:34:00.002+02:00

Mitmete šokolaadi sisaldavate trühvliretseptide vahele kulub ära üks soolane lõhetrühvlite retsept. Iga korralik toidukord koosneb ju alati soolasest ja miskist magusast. Ja nagu iga magusat armastav maiasmokk ikka, võtab pärast tummist šokolaadikooki veel ühe ampsu soolast. Nii tulevadki mängu need lõhetrühvlid, mis ideaalsed just peale magusat suutäit nö ühe-soolase-ampsuks.

Eriti hea lõhepasta

2012-01-14T20:58:00.002+02:00

Nii... ja nüüd ma räägin ühest võrratust lõhepastast, mis tänu ajapuudusele ning lähenevale lõunasöögile lihtsalt pidi valmima. Alati kui on tavapärasest suurem nälg ning lähenemas juba lõunatund on minu esimene varuväljapääs üks kiire pastatoit, milles harilikult leiavad kasutamist penned või tagliatelled - need on absoluutselt minu lemmikud, mis parata. Väga suurt kunsti siin ei ole, tuleb küpsetada lõhe, veidi keeta, kaste valmistada ja kogu ongi kõik.

Üks mahe külastus Mahedikku

2012-01-09T21:17:00.002+02:00

Pärnus on üks armas kohake, kuhu sisse astudes on mul tunne nagu läheks koju. Võib-olla on põhjus selles, et avamisaastal küpsetasin sinna suure hulga erinevaid kooke, võibolla aga põhjus lahkes pererahvas, võib-olla on põhjus millestki muus. Igastahes on see kohvik Mahedik Pärnu kesklinnas, mis asub nostalgilise sõõrikukohviku ja õdusa veinikohviku Piccadilly´ga samas tänavasopis.

Viimasest külastusest on paar nädalat möödas – nimelt sattusin sinna eelmise aasta detsembrikuu advendiaegu, kui ümberringi oli kõik siginat –saginat täis, kellel kingimured, kellel hirm “mustade jõulute ees”, kellel mure peagi läheneva jõulusöömingu pärast… teate ju küll neid jõulude eel tekkivaid “hiigel”muresid. Võtsin aga aja maha ning otsustasin ühel varasel laupäevahommikul Mahedikku minna. Sealne pererahvas on mulle juba tuttav ning võin öelda, et nii sama soe ja mõnuskui on Mahedik, on seda ka pererahvas – 2 tublit ja rõõmsameelset perenaist, kes ise ühteaegu nii leti ees- taga, kui ka teenindussaalis.

Meloni-kookosekook

2012-01-08T22:45:00.000+02:00

Mind võluvad lihtsad kodukoogid, mis natuke keeksised, kuid siiski piisavalt mahlased ja oma olemuselt vahel ka natuke üllatavad. Minu esimene nädalavhetuse melonikatestus küpsetisena õnnestus täielikult. Tänu melonile on kook parajalt mahlane ning kookos lisandin täiustab meloni mahlakust, just-täpselt nagu on kokkuloodud ananass ja kookos. See kook on minu arvates ideaalne tee kook, mis igati sobilik argipäeva õhtuti kooginälja peletamiseks.

Kodune majonees maitsestamata jogurti ja küüslauguga

2012-01-03T10:57:00.004+02:00

Isetehtud toidud on ju alati ikka kordi ja kordi parem, kui poest toodud. Kunagi arvasin (see oli ikka ammu), et leib on selline toit, mida saab vaid poest osta. Täpselt samamoodi oli piparkoogitaina, jogurti, pasteedi ja veel mitmete teiste toitidega. Üsna varsti, kui minu kokandusoskused veidikene arenema hakkasid selgus, et neidsamu headusi saab siiski valmistada ka koduseinte vahel - maitsvamalt ning kordi lihtsamalt, kui arvata võiks.

Alates minu esimesest isevalmistatud majoneesi retsepti-postitus, olen pööranud täielikult sellesama kodutehtud variandi juurde. Vahel lihtsalt retseptiga mängides, võib saada majoneesist nii mõnegi hea koosluse, Saab ju proovida tšilliga, värskete ürtide või siis küüslauguga, nagu antud retsept ette näeb. Kevade- ja suvekummardajateke on majonees veidi lahjem tänu maitsestamata jogurtile.

Pardikoiva-confit - üks väga hea retseptike

2011-12-30T22:17:00.002+02:00

Jõuan veel selle aasta lõpus ühe retsepti siia kirja panna. Aasta on olnud üsnagi meeleolukas, mitmeid mõnusaid toidualaseid projekte ja tegevusi, loomulikult mitmeid maitseüllatusi ning tänu toidule saadud uusi tutvusi. Aasta viimane kuu aga kujunes kuidagi eriti kiireks ja teguderohkeks. Valmis kaua-tehtud kaunikene - Rannamõisa Linnuliha uus koduleht, millega ma üsna lähedalt seotud olen (ja tänu sellele ka mitme magamata öö võrra rikkam). Lõpuni valminud see veel ei ole, aga tasapisi arenemas ning tegelikult, kui ausalt öelda, siis ei saa mitte kunagi valmis, erinevad retseptid ja mõtted täiustavad kodulehte ju pidevalt. Koostöös Estraveliga sain valmis ka ühe toreda pühadekaardi, mida ehk mõned juba näinud on. Minu poolt siis üllatus-üllatus.....pühadekaardi toidupool:) Lisaks veel toredad toiduteemalised kokandusõhtud ning töötoad, mis kõik detsembris aset leidsin Ühesõnaga on olnud ilmatuma tore - kogu see aasta. Ja loomulikult jätkub kõik see põnev toidumaailma tants ja trall ka uuel aastal, mõned projektid on tulemas kohe-kohe ning kindlasti leiavad teavitamist ka siinsetel blogilehtedel, kuidas siis muidu:)

Selle aasta aga lõpetan, ühe minu lõppeva aasta suurima avastuse ning ühe kindla lemmiku (kui mitte kõige lemmikuma) retseptiga. Suutäis soolast ehk pardikoiva confit, mis hautatud ahjus koos hapukapsaga. Kas Teile maitseb liha, mis juba taldrikule pannes iseenesest kondi küljest lahti tuleb!?! Kui selline suus-sulav liha on meeltmööda, siis lisaks sellele oivalisele maitsele võin julgustuseks öelda ka algajatele kokkadele, et valmib see tegelikult äärmiselt lihtsalt. Ja ongi kõik, selleks aastaks:) Meeleolukat vana ja teguderohket uut aastat!

Sibula ja küüslauguga marineeritud lõhelõigud

2011-12-29T21:21:00.002+02:00

See, et värske soolalõhe maitseb hästi on siililegi selge. Aga kui seda soolalõhe saab valmistatud ja söödud vaat, et liiga-liiga tihti, siis muutub asi juba veidi igavaks. Seetõttu saabki veidi toiduda mängida ja katsetada lõhega erinevaid marinaade. Miskit keerulist siin retseptis ei ole, lihtsalt kerges marinaadis ööpäevakese veetnud lõhelõigud. Võiks öelda, et kui leidub kodus pehmet saia (veel parem on iseküpsetatud), siis see retsept ei saa kohe mitte ebaõnnestuda.

Eesti Maitsed ja Dame de Fleur

2011-12-27T22:19:00.006+02:00

Kui ma selle postituse kirjutamist alustan, siis olen ma just paar tundi tagasi külastanud üht äärmiselt armsa teenindusega toidukohta Pärnus. See koht, kuhu sisse põikasin on prantuse köögi kalduvustega Dame de Fleur. Uskumatu, aga see asub peaaegu, et minu naabertänavas, nii et punktist-kodu punkti-Dame de Fleur kulub kõigest paar minutit - täpselt paras aeg, juhuks kui tekib kerge laiskus ning soov nautida miskit head.

Foto võetud Dame de Fleur FB-lehelt

Minu emotsioonid on igastahes laes, olen kuulnud küll linnapealt siit-sealt kiidusõnu menüü kohta, aga vot ei ole olnud piisavalt seda, et täpsemalt linna pealt kuuldud kuulujuttudele tõestust minna otsima. Siin tuleb aga mängu Eesti Maitsed, kes nii Pärnus, Tallinnas ja Tartus teevad koostööd erinevate kohvikute ja restoranidega ning edastavad toidukohtade ahvatlevaid päevapakkumisi.

Maitsesool - viimase hetke kingimure lahendaja

2011-12-24T08:56:00.002+02:00

Veel üks kiire mõte, mida võiks jõuluvanakingikotti veel peita. Kõigil on ju suvel veidi omakasvatatud kuivatatud ürte kuhugi purgikesse kogutud, eks? Seetõttu saab ühe kiire kingimure lahendamiseks valmistada maitsesoola. Pange lihtsalt võrdses koguses oma lemmikürte ja meresoola pisikesse purgikesse, siduge üks kelmikas lips purgi külge ja igati vajalik kingitus ongi olemas. Maitsesool võiks ju ikka mõned päevad maitsestuda, aga kingipakki saab seda koheselt pista. Mina valmistan maitsesoolapurke leeskputkest - ilma selle maitseaineta ei kujutaks ma supivalmistamist ettegi. Samas aga kasutage basiilikut, või tüümiani või majoraani või.... või kõike mis Teile olemas kuivatatud ürtidest on. Miks mitte teha maitsesool ka erinevate ürtide segust?!

Selline kiire mõte jõuluhommikul. Kauneid jõule ja maitsvaid kingitusi;)

Kaeraküpsisetrühvlid

2011-12-22T06:40:00.002+02:00

Kui suvisel ajal on populaarsed salati ja külmsuppide postitused, siis hetkel satuvad inimesed eelkõige otsima siinsest blogist trühvlite, keekside ja magusate mandlite retseptipostitusi, et tõenäoliselt kingitus jõuluvana kingikotti ise meistedada. Ja nii ongi siin üks retsepti-idee kiireks kingiabiks, mis on kõige parem järgmisel või isegi ülejärgmisel päeval.

Tšilliselt kuum jõulujook vahustatud piimaga

2011-12-19T19:47:00.002+02:00

Täna hommikul hoiatati, et ilmad lähevad krõbedamaks. Tuleb varuda palju soojendavaid joogiretsepte ja süüa vürtsikaid pajaroogi. Enamasti käivadki ju külmad talveilmad käsikäes vürtsiste toitude ja mõnusate soojendavate jookidega. Mis saab siis, kui aga õhetama panev tšilli ja kuum talvejook ühendada? Minul valmis sellest üks äärmiselt nauditav talvejook natukese tšilliga. See jook valmib koheva piimavahuga, mis valmistatud õnnestunult täiesti kodusel viisil. Kõik on lihtne, sest sellise täidlase piimavahu valmistamiseks ei ole vaja muud kui pisikest kohvi-presskannu.Olen valmis miinuskraadideks!

Kodutehtud (jõulu)sink

2011-12-18T14:11:00.004+02:00

Talvel peab ju saama sülti ja verivorsti ja kõrvitsat ja pohlamoosi ja..... ja sellest aastast alates ka kodutehtud jõulusinki.

Kõik algas sellest kui paar kuud tagasi (täpsemalt sügisel septembris) juhtusin täiesti juhulikult singi valmistamise ajal samasse kööki ühe nö vana-kalaga, kes sellist koduse singi tegu kuus mitu-mitu korda ette võtab. Parim variant on ju ennast kokale külge haakida ning pidevalt küsimuste tulvas kokale närvidele käia. Tegelikkuses on sellise singi valmistamine (maitse on lihtsalt oivaline) ülilihtne. Peab olema lihtsalt piisavalt suur pott seapeade keetmiseks veidike maitseaineid ja sepakäed, et äsja keedetud lihast luud kätte saada. Muud imet siin ei olegi, külmkappi tahenema ning järgmisel päeval söögiks lauale.

Tooraine pärast muretseda pole vaja - see on kättesaadav turulettidelt või parema valikuga toidukauplustest.

Šokolaadi - juustukook küpsistega

2011-12-15T23:23:00.003+02:00

Küpsisekook on selline vanakoogiklassika, mille söömiseks peab piisavalt aega varuma. Eriti väärib sellise koogi söömisele aega kulutada juba seepärast, et kook saab tavaliselt valmis hämmastavalt vähese ajaga. Ei ole vahet, kas tegemist on keedukreemitäidisega, tavalise kohupiimapasta või ükskõik millise muu täidisega, siis see lihtsalt küpsistest kihiti laotud kook on kuidagi eriline. Esmalt kuulub minu süda loomulikult kõige harilikumale küpsisekoogile, mis koosneb halvaast, hapukoorest ja küpsistest. Lihtne, aga maitseb hästi täidlaselt ja tihkelt ehk nagu tuhande dollari koogilõik, nagu miskipärast üks minu sõbranna tavaliselt ütleb. Sellise "tuhande dollarilise" võrdlus tuli mul meelde sedasama küpsise-juustukooki süües. Toorjuustusega on küpsisekihtidega segunenud kreemjaks ja šokolaadiselt rammusaks tükikeseks. Maitselt täidlane ja tummine, nagu üks toorjuustu sisaldav koogike juba mõtteis olema peab.

Soolapähklitega valge šokolaadi krõbedik

2011-12-04T08:15:00.003+02:00

Kas teate inimest, kes ütleks söödavale kingitusele ei? Söödav kingitus tähendab kinkijale seda, et see läheb ilmtingimata ka tarbimiseks, kas siis kingisaaja või tema tuttavate või laste või mistahes kellegi näljase näol. Igastahes, kellelegi see ikka meeldib ning oht riiulile tolu koguma jääda on võimatu. Üks kiire blogipostitus sellest, kuidas lihtsasti üht söödavat kingitust jõuluvana kingikotti pistmiseks valmistada. Soovitan valmistada see maiustus eraldi väikestesse (muffini)vormidesse või ühe suure tükina, millest saab siis hiljem meelepärase suurusega tükid valmis murda.

kogusest piisab nelja kingitkoti täitmiseks

200 g valget šokolaadi
75 g soolapähkleid, kergelt peenemaks hakitud
100 g maisirõngaid

Murra šokolaad tükkideks ning sulata veevannil. Sega kokku maisirõngad ja pool soolapähklikogusest. Lisa sulatatud šokolaad. Sega ning laota mass küpsetuspaberile või jaota segu muffini-vormidesse. Raputa peale ülejäänud soolapähklid ning lase jahedas (mitte külmkapis) taheneda ca 1 tund.

Sibula-köögiviljasupp punase veini ja röstitud mandlilaastudega

2011-12-01T20:51:00.004+02:00

Üks potike suppi kulub ju alati näljatunde leevendamiseks ära, eks ju? Kui köögis valmib püreesupp, siis on selleks tihti mõned kindlad põhjused - peamiselt siis, kas ideid ei ole või aega kokkamiseks napib. Minul on hetkel pigem esindatud see viimane variant. Samas, kas ühele heale tummisele supile jahedamal ajal saab öelda - ei?!? Loomulikult mitte, sest kuum tee ingveriga, soojendav supp ning praksuv kaminatuli on jahedal ajal ühed minu parimad sõbrad. Vähemalt olen lõpuks õppinud ära tule tegemise nii, et ei kuluta tervet paksu ajalehte tule süütamiseks.

Selle supi valmistamiseks on kaks võimalust - valik oleneb suuresti sellest, kas külmkapis on avatud ja järgijäänud valget või punast veini. Minule meeldib kui külmikus asetseb üks lahtukorgitud punane vein, mis annab sellele supile õige hea maitse. Samas räägib valge veini kasuks supi värv, mis jääb kirkam ja värvikam, kui antud pildil (pildil on valmistatud supp punase veiniga). Ja loomulikult ei tohi puududa suppide kõige parem osa - kate. Röstitud mandlilaastud on siinkohal teretulnud, samuti kohustuslik kogus oliiviõli.

kolmele või neljale (oleneb kui suur nälg on:))

1 sibul, peeneks hakituna
1 küüslauguküüs, viilutatud
1 dl punast veini
500 g köögiviljapuljongit
100 g porgandit (koorimata kogus)
200 g kaalikat (koorimata kogus)
1,5 dl rõõska koort (10%)

Peale:
röstitud mandlilaaste ja seemneid
oliiviõli

Prae hakitud sibul ja küüslauguküüneviilud õlis klaasjaks, lisa punane vein ning kuumuta 5-7 minutit. Seejärel lisa köögiviljapuljong ning kooritud ja väiksemateks tükkideks lõigatud juurviljad. Keeda seni kuni juurviljad on pehmed.

Püreesta supp mikseriga. Lisa koor ning kuumuta segades veidi. Serveeri suppi koos ahjus kuldseks röstitud mandlilaastude ja seemnetega. Piserda kõige peale veidi oliiviõli.

Jõuluvürtsidega maapähklid aˇla Olde Hansa

2011-11-27T20:20:00.006+02:00

Võtad ühe, võtad teise, võtad kolmanda..... kuni märkad, et selline tegevus on ühe hetkega väga sarnaseks ja rutiinseks muutunud. Sellist tegevust nimetetakse pähklite söömiseks, mille puhul ei saa mitte kunagi lihtsalt ühe-pähkli-maitsemisega piirduda. Need pähklid on ju tihtipeale justkui saatanast. Praegu on kättejõudnud selline aastaaeg, kus pähklite retseptipostitus saab tähendada ainult üht – ikka neid häid juskui Olde Hansa mandleid meenutavaid hõrgutisi. Kuskil roosas-roosas mõttemaailmas mõtiskled, et võtaksin õige paar pähklit, lihtsalt proovin, kas maitse on sama mis eile:) Järgmisel hetkel on aga kauss tühi. Aga no mis sa teed, nii nende jõulupähklitega lihtsalt kipub olema.

Kui iga-aastaselt on jõulukuul valminud jõuluvürtsidega rikastatud mandlid, siis see aasta on ahjuplaadile rännanud pähklitena kõige lihtsam ja kättesaadavam tooraine - maapähklid.

250 g maapähkleid
1 munavalge
1 tl vett
1 tl kaneeli
4 tl suhkrut
0,5 tl jahvatatud kardemoni
näpuotsatäis soola
0,5tl muskaatpähklit
0,5 tl magusat paprikapulbrit

Hiljem katteks:
0,5 tl kaneeli
1 tl vanillisuhkrut

Vahusta munavalge kergelt veega. Sega omavahel kuivained, sega juurde pähklid. Lisa segades juurde munavalge ning sega korralikult. Aseta pähklid ühekordse kihina ahjuplaadile ning küpseta 180-190kraadi juures ca 30 minutit, vahepeal pähkleid segades. Seejärel lisa juurde katteks kaneel ja vanillisuhkur. Sega läbi ning lase pool tunnikest jahtuda.

Paprika-kohupiimamääre

2011-11-24T22:36:00.002+02:00

Seda kiiret saiakatet valmistades täitub tuba ahjus küpsevate küüslaugu-aroomidega, mis imehästi sobib hetke vihmaste ja jahedate ilmadega.

5 küüslauguküünt
3 punast paprika
100 g kohupiima
soola, pipart, suhkrut

Koori küüslauguküüned, lõika paprikad neljaks ning küpseta neid 200 kraadi juures ca 15-20 minutit või seni kuni paprikad hakkavad pealt kortsu tõmbuma ja pehmenema. Võta ahjust, aseta peale foolium ning lase paprikatel jahtuda. Seejärel koori paprikatel kestad.

Püreesta küpsetatud paprikad ja küüslauguküüned, lisa segades juurde kohupiim. Maitsesta soola, pipra ja suhkruga. Sobib ideaalselt leiva-saiakattena või dipikastmeks.

Kaerahelbe-martsipanipuder

2011-11-21T19:05:00.002+02:00

Hommikupuder on üks parajalt fantaasialendu nõudev mängumaa. Minu alatiseks lemmikuks jääb vist üsna raudselt kaerahelbepuder võisilma, meresoolahelveste ja emmentali juustuga (tegelikult õigeveidike parmesani peab ka olema), aga siiski on ka magusad pudrud viimasel ajal vägagi tihti pliidi peal potis podisema hakanud. Rukkijahupuder, mis viimasel ajal üks sagedasemaid külalisi hommikulaual, kuulub minu lemmikute hulka tänu oma šokolaadisusele. Seesama martsipanipudru retsept aga võlub oma lihtsuse ja maheda martipanimaitsega. Nagu komm, ütles laps.....

neljale

kaerahelbeid
piima
suhkrut,
soola
75 g martsipani
1 sl hapukoort

Valmista kaerahelvestest ja piimast koguseliselt neljale kaerahelbepuder. Maitsesta soola ja vähese suhkruga. Valmis kuumale pudrule sega sisse martipanitükid ja hapukoor, lase paar minutit podiseda, kuni martsipan on sulanud ning serveeri pudru koos peale raputatud kaneeliga.

Caesar võileib ehk samanimelise salati kiirem variant

2011-11-17T20:23:00.004+02:00

Võib tunduda igav ja tavaline, aga mulle meeldib Caesari salat, eelistatavalt omatehtud, kus parmesanilaastude ja kanalihaga pole koonerdatud... aga tegelikult sobivad ka teatud toidukohtade valmistatud salatid. Caesar salati ainetel aga üks lihtne võileib, sama hea, aga siiski veidi teistsuguses võtmes. Jah tean, kaste tuleb siin retseptis purgist, aga endale peab ju mugavusi ka lubama;)

PS! See on üks nendest retseptidest, mis valmis mul koduse võileivaralli tulemusel:)

kahele

2 sl caesari kastet
1 küüslauguküüs
salatilehti (eelistatavalt rooma salat, aga kui on miskit muud käepärast, siis võib asendada:)
50 g kalkunisinki
4 kirsstomatit
pipart, soola
parmesanilaaste
röstsaia

Rösti saiad, hõõru neid poolitatud küüslauguküünega. Määri peale caesari kaste. Seejärel aseta peale salatilehed, tükeldatud kalkunisingiviilud ja viilutatud kirsstomatid. Raputa peale veidi pipart, soola ning parmesanilaaste.

Riivleivaga juustusupp

2011-11-16T22:06:00.002+02:00

On külm, on pime, kohati küll päikeseline, kuid siiski on juba jahedad hommikud katnud aknaklaasid õrn-külmutatud jääkihiga. Õhtud on "märksa" pimedamad, kui mõned kuud tagasi. Tuli praksumas kaminas tihedamini, kui mõned nädalad tagasi ning pliidi peal (või ahjus) aina sagedamini podisemas supid, tummised oaroad ja vürtse täis särtsakad ahjuvomid. Jahedamate ilmadega on populaarsemad soojendavad teed - oma peenra piparmündiga, mis alles hiljuti sai peenralt korjatud ning kuivatatuna purki pistetud või siis teed mustikatega, vaarikatega. mustsõstratega, mis kõik ikka ise korjatud ning sügavkülma pistetud mõttega mõndadel kargetel õhtudel tarbimiseks.

Ja siis on otseloomulikult supid jahedamate ilmadega aukohal. Kui suvel on külmsupid, siis talvisel ajal kehtib põhimõte - mdia soojem, seda parem. Üks selle sügise suppe on kohe kindlasti riivleiva-juustusupp, mis tänu kiirele valmimisele, kõhtutäitvale tummisusele, mis koheselt sooja annab, on saavutanud minu suppide edetabelis "meeldib" staatuse. See on selline toit mida passib pakkuda ootamatutele külalistele üllatuseks. Sellistel puhkudel on põhjust ka suppi kaunistada. MInu lemmikuteks on kooslused parmesanilastud+oliiviõli, saiakrutoonid+värsked ürdid +sinihallitusjuust või siis veidi uhkeldavam kate küpstatud mozzarellasaiaga.

PS! Salakoostisaineks selle supi puhul on köömen. Kasuta köömnetega juustu või köömnesisaldusega leiba;)

neljale

100 g riivitud juustu
100 g riivitud leiba
näpuotsatäis jahvatatud muskaatpähklit
hakitud peterselli
1 l köögiviljapuljongit
1 sl void
2 muna

Sega kokku riivitud juust, -leib, muskaatpähkel ja petersell. Vala juurde kuum puljong ning kuumuta paar minutit. Klopi munad lahti ning lisa segades veidi supile. Seejärel lisa kogu munademass, ise pidevalt segades. Võta tulelt ning serveeri.

Juuretisega sai

2011-11-09T20:55:00.003+02:00

Ühe kõige lihtsama ja isuäratavama pildi võin enda maitsemeeltesse maalida kõige parematest kodustest maitsetest, nagu näiteks koduküpsetatud ahjusoojast saiast. Kodusest juuretisega küpsetisest, mis on just ahjuuksest väljunud, millele on kergelt või krõbedale koorikule määritud ning siis suure linase leivarätiku alla rahunema pandud. Rahunema ja maitsestuma, et siis 5 minuti pärast endale kõige paremat sooja saiaviilu lõigata. Peale loomulikult panna tubli noatäis võid, millel jahvatatud õige-peenelt meresoola.

Minu esimene tutvus koduküpsetatud (juuretisega) saiaga toimus kevadel, kus perenaine mitu pätsi selliseid saiu lauale külalistele tervituseks asetas. Küpsetasin ka ise, kuid lõpptulemus ei väärinud hõiskeid ja kukerpalle. Siiski tekitas see maitse ja mõte juuretisega valmistatud saiapätsist sõltuvust ja uudishimu, et katsetusi jätkata. Paar ahjusooja saia veel, paar ebaõnnestumist takka-otsa. Mingi hetkega oli aga ebaõnn seljatatud ning minu hommikud said tunduvalt rõõmsamaks koduse, sõltuvust tekitava saiaga, mis serveeritud täpselt sama lihtsalt nagu ennist kirjeldasin - eheda või ja veidikese meresoola puistega.

1 päts

väike peotäis leivajuuretist
3 dl vett
2 tl soola
1 sl suhkrut
8-10 dl jahu

Sega juuretis veega ning jäta umbes 3 tunniks käärima. Seejärel lisa sool ja suhkur. Hakka tasapisi lisama jahu, ise pidevalt sõtkudes. Lisa jahu nii palju, kuni tainas käte küljest lahti tuleb (tainas peab jääma pärmitaina-paksune).

Määri võiga 1,5l keeksivorm ning aseta tainas vormi. Silu veega pealt siledaks ning jäta sooja kohta ca 5 tunniks kerkima. Seejärel küpseta 180 kraadi juures 40-45 minutit (küpsemise ajal pintselda paar korda veega). Pintselda ahjust väljavõttes saia pealt ning jäta rätiku alla rahunema.

Šokolaadine rukkijahupuder

2011-11-06T20:21:00.005+02:00

Korralik hommikusöök on päeva tähtsaim eine....... ütles ema, kui oli ilmselgelt liiga suure potitäie putru perele hommikueineks valmistanud. Tundub, et emadel lasub tihtipeale müügimehe kohustus lastele teatud toite maha ärida. Minulgi saavad mitmedki road fantaasiarikkama ja uhkema nime, kui toit tegelikult ise on. Mõned toidud on aga populaarsed juba ise-enesest. Minu üks lemmikuid pudrusid saab siinkohal veidi täiuslikumaks ja lastesõbralikuks tänu kakao-lisandile. Maitseb kui kakaopuding. Lusikas kätte ning jääb üle vaid Head isu soovida.

kahele-kolmele

2 dl vett
3 dl piima
1,5 dl rukkijahu
näpuotsatäis soola
2 sl suhkrut
3 sl kakaopulbrit (magustatud)
1 sl hapukoort
mustikaid (külmutatud, ära neid sulata)

Kuumuta vesi koos piimaga potis keemiseni, nirista aeglaselt sisse rukkijahu, ise pidevalt segades. Lisa sool ja suhkur ning keeda madalal kuumusel seni kuni puder pakseneb. Sega sisse kakao ning seejärel hapukoor. Jaga puder kaussidesse, raputa peale mustikaid ja serveeri.

Võiroosid suitsukanaga, lihtsalt lemmik

2011-11-02T19:20:00.006+02:00

Ükskõik milline toiduteema lauas jutuks võetakse, jõuan mina ikka kuidagimoodi võisaiakeste hääduse juurde. Õhulised, kergelt soolased võisaiad lihtsalt on minu lemmikud juba päris väikese tüdrukueast peale. Mul oli juba siis teada, kus kohvikutes/poodides asuvad pealinna kõige paremad võisaiad - ikka sellised kihilised ja võised. Täpselt nii võised, et näpud vajavad pärast söömist ikka korralikult salvrätikusse puhtaks pühkimist. Pisikesena leidus minu vanaema toidukotis näiteks ALATI lisaks hapukapsakotile ja turult ostetud kilule neli võisaiakest - kaks minule, üks vanaisale ja üks loomulikult vanaemale. Need olid pärit ühest Tallinna vanalinna väikekohvikust, millest vanaema pärast oma võimlemistundi harjumuspäraselt mööda sammus. Kahjuks on viimasel aja võisaiakeste kvaliteet aga kõvasti langenud ning enamikes kohtades on need lihtsalt pärmitainamoodi kuklid - võist saab ainult unistada, heietada ja mõelda, et kunagi oli see võisaia maailm ikka hoopis helgem ja roosilisem.

Kätrin võttis aga ette silmapaistva teo ning paari toidublogija survel (mina kaasa arvatud) tegi võisaiakesi koos õpetusega. Pikk pai ja üks pisike kniks selle eest. Kas tegin ka? Jah loomulikult küpsetasin ja olin tubli võisaia-küpsetaja.... ja pean ütlema, et ikka omatehtud on hää - peaaegu täpselt samahead nagu need vanalinna väikekohviku omad, millega vanaema mind tavaliselt kojutulles kostitas. Kui on aga kiire ja võisaia isu tahab lihtsalt tappa (kohati vist tundub, et see võisaiakirg on mul juba liiga suur), siis kasutan pärmi-lehttainast. Eelviimane kord lisasin võile veel suitsukana ja kas teate mis? Need saiakesed kadusid ahjuplaadilt kiiremini, kui jõudsin öelda - jätke mulle õhtuse teejoomise juurde ka üks:)

PS! Ja kui keegi teab häid võisaiade müügikohti, siis palun jagada:)

500 g pärmi-lehttainast
100 g toasooja võid
175 g suitsukana või -kintsuliha (lihakogus)
meresoola

Mikserda toasoe või ja kanaliha ühtlaseks massiks, maitsesta soolaga. Kui kasutad valmis-rullitud tainast, laota see lihtsalt lauale (vastasel juhul, rulli tainas ca 0,5cm paksuseks). Määri peale suitsukanavõi. Lõika tainas pikkupidi pooleks ning teistpidi viieks, et tekiks 10 ruudukest.

Valmista võiroosid: suru nurgad tainaruudu keskele. Tekkinud uue tainaruudu nurgad suru uuesti tugevasti keskele kokku (täpsemalt vaata voltimist piltidelt). Aseta volditud tainaruudud ahjuplaadile ning küpseta 210 kraadi juures ca 20 minutit.

Selle retsepti leiab ka Rannamõisa linnulihablogist.

Müslitops teele kaasa, juhul kui hommikul on kiire

2011-10-30T16:57:00.004+02:00

Kindlasti on mul saatusekaaslasi, kes hommikuti enne tegusa päeva algust ajahätta jäävad - põhjusteks siis liighiline tõusmine, liiga varasele hommikule omane isutus või kohe-kohe bussijaamast teise linna väljuv buss. Igastahes juhtub tihti, kui pean oma mõnusa traditsioonilise hommikusöögi asendama bensiinijaamas pakutavale.

Viimasel ajal on aga minu lemmikuks osutunud hoopis teepeale kaasapakitud hommikusöök, mille leidsin ühest oma lemmikblogist. Lühikese ajaga on saanud see minu poolt müslitopsi nime. Miksin selle hommikuti kokku oma kõige lemmikumatest koostisainetest, lisaks müslile lisan sutsu meemehe mett, külmutatud marju või banaani, veidi maitsestamata jogurtit ning ülimalt täiuslik toit kotti pistmiseks ongi valmis (ära ainult lusikat unusta!). Minu maitsemeeled eelistavad müslitopsis korraga ühte sorti marju või puuvilju, kuid neid võib purki kuhjata muidugi niipalju kui soovi on. Head isu ja kiireid hommikuid:)

müslit
ca 2 tl mett
erinevaid puuvilju või marju (banaani, melonit, virsikut, mustikaid, maasikaid vms)
maitsestamata jogurtit

Võta pealt suletava kaanega pisike purk. Raputa purgi põhjale oma kõige lemmikumat müslit. Selle peale aseta marjad või puuviljad (võid panna erinevaid või eelistada ainult ühte sorti). Seejärel nirista peale mesi. Kõige peale pane maitsestamata jogurt (täpselt niipalju, kui ise heaks arvad). Sulge kaas ning pista purgike koos lusikaga käekotti. Maiusta teepeal.

Kamasupp mee ja marjadega

2011-10-22T19:24:00.004+03:00

Kõik hommikud ei ole vennad. Mõnikord on isu suurte koduse majoneesiga einevõileibade järele, mõnikord paksude sõrniku-taoliste pannukate järele. Siis jälle soovid ühel hommikul kõige tavalisemat jogurtit või puuviljade ja koduse moosiga täiustatud müsliampsu. Vahest aga õnnestub äratuskell vaikima sundida ning nii peab hommikusöök sootuks edasi lükkuma varaseks lõunasöögiks.

Ja siis tahad mõnipäev valmistada miskit kiiret, sest kogemata oled unustanud enda varasemaks lükatud päevaplaanid. Sellisel juhul tuleb appi sega-ruttu-kokku kamasupp. Idee on lihtne: sega kokku komponendid, lase kümmekond minutit maitsestuda (see on täpselt õige aeg peegli ees viimaste ilu-korrektuuride tegemiseks ning veel kiiresti vaadata üle oma asjad, et kõik vajalik kodust lahkumisel ikka kaasa saaks) ning siis naudi seda lihtsat nostalgiat.

150 g mett
1 l keefiri
100 g kamajahu
1 tl kaneeli
erinevaid marju sügavkülmast (maasikaid, vaarikaid, mustikaid)

Sulata pliidi peal mesi ning sega see kokku keefiri, kamajahu ja kaneeliga. Lisa külmast võetud marjad (niipalju kui soovid). Lase supil maitsestuda vähemalt 10 minutit ning serveeri koos peale raputatud marjadega.

Plähmakas - kookide kook

2011-10-18T20:02:00.003+03:00

Algab üks korralik Plähmaka valmistamine. Mäletan, kui meisterdasin seda torti esimest korda - väljas oli kõle pakane ning päevi kestnud lumesadu ei tahtnud lakata. Olin suvilas (talvel?!) lumevangis kõrgete hangede keskel, mida aga leevendas kaminas praksuvad kasepuud ning vilistav roheline teekann pliidi peal. Oma kokaoskustes ja teadmistes olin ma veel päris roheline - ei teadnud ma mitte miskit beseekihtide küpsetamisest ega alati õnnestuvast biskviitpõhja retseptist. Seetõttu sobis seesama ülimalt lihtne retsept ideaalselt minu teadmistega - ei miskit küpsetamist ega muud keerulist.

Aastaid hiljem lähen aga ikka sedasama kergema vastupanuteed ning valmistan sedasama kooki nii, et ahjukuumust ei tarvita, munavalgeid ei eralda ning jahu ei kasuta. Seesama retsept on mulle mugavuskook kiirel ajal. Kui ma teen Plähmakat, siis valmistan ma meie pere üht traditsoonilisemat torti, mille retsepti leiab kolletunud ja päevi näinud vanaema retseptivihiku vahelt, mis on mulle üheks tähtsamaks kokaraamatuks ja lugemisvaraks, kui mistahes muu kokaraamat minu riiulis. Selle koogita ei saa mööduda ükski tähtsam sündmus - Plähmakas peab uhkelt peolauda ehtima. See koogike on maiasmokkade unistus, mis hiilgab oma rohke vahukooretäidise, beseekihtide ja isuäratava kõrgusega.

6 dl rõõska koort (35%)

4 (või 5) sl suhkrut
2 tl vaniljesuhkrut
400 g kohupiimapastat
1 purk virsikukompotti
1 biskviitpõhi (läbimõõt 22cm)
2 beseepõhja (läbimõõt 22cm)
granaatõunaseemneid

Vahusta rõõsk koor koos suhkrutega tugevaks vahuks, seejärel sega sisse kohupiim. Virsikupoolikud lõika õhukesteks sektoriteks. Lõika biskviitpõhi nööri abil paralleelselt kolmeks kettaks. Jaota kohupiimasegu mõtteliselt nii, et seda jaguks viie kihi katmiseks.

Immuta esimest biskviitpõhja, kata see vahukooreseguga ning lao peale virsikusektorid nende peale laota paar lusikatäit vahukooresegu. Seejärel kata beseekihiga ning korda kohupiima ja virsikutega sama tegevust. Siis kata jälle biskviidiga, immuta jne. Ühesõnaga peab kook olema: biskviit-besee-biskviit-besee-biskviit. Kõiga pealmine kiht kata järelejäänud vahukooreseguga ning kaunista granaatõunaseemnetega. Jäta maitsestuma ca 6 tunniks, kõige parem üleöö.

Selle koogi valmistamist saab vaadata ka Lusika kokasaatest (saates tagapool).

Kõrvitsapannkoogid toorjuustuga

2011-10-15T00:01:00.003+03:00

Kõrvits, kõrvits ja ikka kõrvits. Täpselt nädal aega tagasi otsustasin keldris veidi kolada. Vaatasin uhke pilguga üle oma moosi ja -hoidisteriiulid, ise samal ajal pika igatsusega suve ja soojasid ilmasid, lehti täis marjapõõsaid, ürdirohkeid peenraid ja isegi õhtuseid grillimisi taga igatsedes. Mis parata, pärast imeilusat suve tuleb veidi vihmane sügis ja krõbe-külm talv, mis kestab täpselt järgmise suveni. Selleks, et külma aega veidigi leevendavalt üle elada, olen keldrisse kogunud piisavalt talvevarusid - endatehtud moosid ning hoidised ja kõiksugu juurikad. Korjasingi oma pisikesse korvikesse keldiriiultel olevaid juurikaid - paar pirakat porgandit, kuldkollase kaali, ühe pisikese kapsapea ning paar peotäit omaendakasvatatud maapirne - otseloomulikult saab nendest andidest ühepajatoidu eriti hea suitsulihaga, mis soetatud juba tuttavaks saanud turutädi käest sel samal varahommikul. Hmmm...hommikune turumelu on Pärnus kuidagi uimane - unised kaubitsejad (hea kui neid leidub) ja paar veel unisemat ostjat. Minu suitsulihamüüja on aga oma letiga alati reipalt kaupa pakkumas...... niisiis, leidsin ma keldrist peale juurikate ühe üksiku kuldkollase kõrvitsahakatise - pisikese, aga siiski piisavalt suure. Minu viimane kõrvitsategu tipnes päris mitme kõrvitsapurgi kaanetamisega, nii et marineeritud kõrvitsate valmistamisega on selleks aastaks kõik. Aga mis siis teha ühe tubli kõrvitsanöpsuga, mis vapralt terve suve on peenraäärel kasvanud?

Nädalavahetuse traditsiooniliseks toiduks on ju pannkoogid - magusad või soolased, vahet ei ole. On nädalavahetus, järelikult ka pannkoogihommik. Nii ongi hetkega pannil küpsemas pontsakad riivitud kõrvitsa-pannukad, mis lõhnavad piisavalt kutsuvalt, et võimalikult kiiresti haarata sahtlist üks võimalikult terav nuga ja korralik kahvel. Head isu, sest need pannkoogid on tervituseks sügisele. Veidi toorjuustu või siis rohelise sibula salatit katteks ja osa kõrvitsat ongi maitsvalt toitu pistetud.

300 g kõrvitsat (puhastatud kogus)
0,5 punast sibulat, hästi peeneks hakituna
1 muna
4 sl jahu
100 g suitsujuustu, riivituna
soola, pipart
toorjuustu

Riivi kõrvits (jämeda riivi-poolega). Lisa juurde sibul, muna ja jahu. Sega ning lisa suitsujuust, Maitsesta soola ja pipraga ning pane kuumale õliga piserdatud pannile pisikese pätsikesed. Prae mõlemalt poolt kuldseks. Määri pannkookidele peale toorjuust või klassikalist rohelise sibulasalatit...nämmmm.

Digestive-küpsisekoogid piparmündi-šokolaadivahukoorega

2011-10-11T19:24:00.002+03:00

Teate küll ju küpsisekooki - see ääretult lihtne koogike, mis alati nii ennast-unustavalt võluvalt maitseb. Võib-olla on asi küpsisekoogi lihtsuses, võib-olla milleski muus aga "EI" ei suuda ma kunagi ühele tükikesele öelda. Nägu rõõmustades ning maitsemeeled tänades võin öelda, et minu viimase aja meistriteoste hulka kuuluvad väga lihtsasti valmivad Digestive-küpsisekoogikesed, mis rikastatud piparmündimaitselise vahukoorega.

Ma pole vist ainuke, kelle lemmikkoosluste hulka kuulub piparmünt ja šokolaad. Veidi õhetama paneva piparmündi ja tumešokolaadi magususe kooslus on lihtsalt võrratu. Tükike piparmündimaitselist šokolaadi kohvi sees on justkui ideaalne kerge lõunaeine lõpetuseks. Teine tooraine, millest sama hästi võin rääkida ning millega mul on lausa isiklikud suhted, on vahukoor - törtsuke (või kaks) kakao peal, jäätiseportsul või maasikatordis ja täiuslik kooskõla ongi saavutatud. Ja just vahukoore headusest, piparmündi-šokolaadi imeheast sõprusest ning lihtsalt küpsisekoogi isust tekkis ka seesama retseptike. Soovitan proovida, sest küpsisekoogi isu ei maksa kannatada:) PS! Kindlasti kasutada Digestive küpsiseid, kui soovid i-le täppe ka ikka peale!

8 koogikest

1 pk (24 küpsist) Digestive küpsist
400 ml rõõska koort (35%)
2 sl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
75 g tumedat šokolaadi + kaunistuseks veidi
4 sl hakitud piparmünti
näpuotsaga kaneeli
kanget kohvi

Vahusta koos suhkurtega tugevaks vahuks. Haki šokolaad peeneks ning lisa koos piparmündi ja kaneeliga vahukoorele. Immuta kaheksa küpsist kohvis ning aseta alusele. Pane igale küpsisele peale supilusikatäis vahukooresegu ning kata järgmise 8 küpsisega, mis immutatud kohvis. Pane peale jälle vahukoort, siis immutatud küpsis ning kõige lõpuks jälle lusikatäis vahukoort.

Nüüd peaks valmis olema kaheksa 3e-kihilist küpsisekoogikest. Aseta maitsestuma külma vähemalt neljaks tunniks. Enne serveerimist raputa peale veidi šokolaadipuru

Telgitagused ehk pilt sõnakuulelikust taustahoidjast

Kõrvitsasalsa

2011-10-08T20:50:00.003+03:00

Ikka kõrvitsalainel.... ja nii vist jõuludeni välja:) Siin üks retsept, mis sai välja hõigatud ka tänahommikuses Hommikuloputaja kokaminutites. Lihtne kõrvitsasalsa, mis sobib nii liha kõrvalisena, röstsaia peal või siis niisama söömiseks.

400 g kõrvitsat, puhastatuna
2 tomatit
1 punane sibul
1 küüslauguküüs
3 sl hakitud värsket koriandrit
0,5 sidruni pressitud mahl
0,5 tl suhkrut
5 sl oliiviõli
soola, pipart

Lõika puhastatud kõrvits väikesteks kuubikuteks, piserda peale 2 sl oliiviõli ning soola, sega. Aseta kõrvitsakuubikud ahjuplaadile ning küpseta 200 kraadi juures 8 minutit (kõrvits peab jääma krõmps!).

Tükelda tomat väikesteks kuubikuteks. Haki sibul, küüslauk ja koriander ning sega kokku küpsenud kõrvitsakuubikutega. Lisa sidrunimahl, suhkur, 3 sl oliiviõli ning maitse järgi soola ja pipart. Sega ning jäta jahedasse maitsestuma pardifilee valmimise ajaks.

Kõrvitsakohupiim

2011-10-06T17:36:00.004+03:00

Kui Sul kükitab köögilauapeal üks parajalt suur parimates aastates pontsakas kõrvits, mis tuleks võimalikult kiiresti ja nutikalt ära tarbida, siis hakkavad kõrvitsaideed justkui iseenesest pähe tulema. Lisaks erinevatele toidureetseptidele aitab kõrvitsat hävitada minu pisike härra koduabiline, kes nõuab endale õhukeseks lõigatud kõrvitsasektoreid, mida koduseinte vahel koduseks arbuusiks nimetame.

Esmalt meenuvad kõrvitsaga igasugu kastmed ja hoidised, järgmisena ahjuroad ning siis..... tuleb mängu miski magus. Näiteks kõrvitsakohupiim, mida sai esmalt valmistatud lihtsalt katsetamise põhimõttel õhtuseks magusanälja peletamiseks. Nüüd, aga on see juba päris tihe külaline meie toidulaual. See on täpselt selline toit, mida võib maiustamiseks sokutada ka kõrvitsavihkajatele. Kõrvitsakohupiim on oma maitselt mahe, kerge kõrvitsa ja fariinsuhkru omavahelise kooskõla ja maitsete tulemus. Nii, et nuga ja kõrvits pihku, ahi sooja ja ruttu-ruttu kõrvitsaid röstima!

450 g kõrvitsat (puhastamata kogus)
1 sl fariinsuhkrut
100 ml rõõska koort (35%)
400 g kohupiimapastat
100 g fariinsuhkrut

Puhasta kõrvits ning lõika õhemateks viiludeks, pane ahjuplaadile ja raputa peale 1 sl fariinsuhkrut. Grilli ahjus 200 kraadi juures ca 20 minutit. Sega kokku kohupiim ja suhkur. Vahusta rõõsk koor ning lisa kohupiimasegule. Püreesta röstitud kõrvits ning lisa lusikaga segades kohupiimasegule. Serveeri.

Marineeritud peedilaastud

2011-10-02T19:42:00.004+03:00

Peet (toorena) on minu selle sügise kindel lemmik. Minu köögi alumine juurviljasahtel on tasapisi muutunud peedisahtliks, mille read vähenevad pidevalt. Peaaegu igapäev (ja selle all mõtlen ma vähemalt 6 korda nädalas) läheb üks peedipea lihtsalt toorena söömiseks, lihtsalt super. Lisaks on peet väga hea asjaosaline veel salatis ning magusaks sobiv koos Marjuga disainiööl tehtud peet-mesi-pähkel maiusena.....ja siis on veel üks marinaad peedile, mille kasuks räägib: ülim valmistamise lihtsus, vägagi mõnus maitse ja köögivilja tervislikkus (viidates köögiviljakuule). Needsamad peedilaastud said ka kiitusi ühel üritusel, kuhu neid maitsmiseks valmistasin. Soovitan lihtsalt kahvliga maiustada, leiva kattena või lisandiks liha kõrvale.

250 g toorest peeti (puhastud kogus)

Marinaad:
2 sl oliiviõli
2 sl palsamiäädikat
1-2 sl austrikastet
2 sl sojakastet
näpuotsatäis suhkrut

Sega marinaadiained omavahel. Lõika toorest peedist kartulikoorijaga õhukesed viilud (võid ka kuubikuteks lõigata) ning aseta marinaadi ööpäevaks.

Mmmmmaitsev Parmesanikook ......

2011-09-30T23:09:00.006+03:00

Koogike, mis maitseb muide ääretult hästi, sai valmis meisterdatud nädalavahetuse auks. Selleks, et ikka hommikuse kohvi kõrvale miskit juurde näksida ning et õhtune tee liiga üksluiseks ei muutuks. Suurepärane leid, kus kooslus: parmesan ja magus annavad kokku vägagi sõbraliku kooskõla.

Selle koogi retsept mõlkus mul peas jube mitmeid päevi. Täpsemalt jäi seesama parmesanikook silma mul sellest blogist. Parmesan koogis on küllaltki ebatavavaline kooslus, nii et esimesel võimalusel pidin järgi proovima. Ja tõepoolest on ka minu poolt ainult kiidusõnad ja sügav kummardus sellele retsepti-ideele - tegemist on super-kombinatsiooniga, kus parmesan jätab keeksilaadsele koogile kerge juustuse ja omapärase varjundi. Magus keeksike, mis tänu parmesanile meenutab kohati õigeveidi minu üht lemmikjuustukooki, mis tehtud sulatatud juustuga. Ei ole mitte paha mõte, peita parmesani edaspidi veidi ka muffinitesse ja muudesse magusatesse küpsetistesse - sobib kindlasti ideaalselt. Seniks proovige aga ka seda kooki kindlasti - Bon Appetit!

250 g jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl peeneks jahvatatud meresoola
100 g peenelt riivitud parmesani (soovitaksin Valio fortet)
225 g toasooja võid
250 g suhkrut
6 muna
150 g toorjuustu
1 sl hapukoort
0,5 sidruni pressitud mahl

Sega jahu, küpsetuspulber, sool ja parmesani juust omavahel. Vahusta või suhkkruga kohevaks. Lisa mikerdades ükshaaval munad (pärast iga muna lisamist mikserda korralikult). Lisa toorjuust, hapukoor ja sidrunimahl ning mikserda ühtlaseks. Vala saadud segu pidevalt lusikaga segades jahu-parmesanisegu hulka. Küpseta 175 kraadi juures 45 minutit.

Retsept mugandustega: thelunacafe.com

Kodujuustupannkoogid – kiluga või ilma

2011-09-28T07:45:00.004+03:00

Aurav pannkoogikauss, tassike kohvi varahommikuse päikese tervituseks ja raadio plärisemas vaikselt saateks. Liiga hea, et olla tõsi, aga pühapäevased varahommikud lihtsalt mööduvad selliselt. Millegipärast lihtsalt on nii, et sellel päeval maitsevad pannkoogid palju paremini kui mõnel teisel päeval. Ja juba üksnes mõte traditsioonilistest pühapäevapannukatest tekitab rohkem tahtmist, ootust ja isu. Just täpselt samamoodi on lood vanaema-pannkookidega - maasikamoosiga veidi rasvasemate äärtega pannkoogid maitsevad hoopis paremini kui enda tehtult, olgugi et retsept on sama ja moos ka. Ja kui needsamad pannkoogid on veidi paksemad ja veidi rohkem rasvast läbiimbunud kui tavapäraselt harjunud, siis ikka maitsevad need ülihästi:)

Needsamad kodujuustupannkoogid klassikalised vanaema-tüüpi valmistatud pannukad ei ole, küll aga nii head, et retsept väärib paberilipikult üles täheldada, et neid siis uuesti millalgi valmistada. Kilu rändas neile peale puhtalt mõttega, et tahaks midagi soolasemat ja kiiksuga ning uskuge mind see töötas. Parajalt hapukoort kõrvale, veidi hakitud ürte ja oi-kui-head pannkoogid said valmis. Kiluvihkajast meespere teatas, et nemad seda ei söö. Nii, et valik on olemas, kellele kiluga, kellele ilma.

200 g kodujuustu
1 muna
3 dl jahu
2 dl rõõska koort (10%)
1 tl küpsetuspulbrit
soola
vürtsikilufileesid*

Sega omavahel kodujuust ja muna, lisa kuivained. Lisa segades juurde rõõsk koor. Maitsesta soolaga. Pane pannile lusikaga pisikesed kuhjad ning prae pannil mõlemalt poolt kuldseks.

*Kui valmistad pannkooke kiluga, siis küpseta pannkoogid ühelt poolt küpseks, aseta küpsetamata poolele kilufilee ning pööra pannkook teistpidi ja küpseta ka kiluga pool valmis.

Kaerahelbepuder riivitud kõrvitsa ja juustuga

2011-09-25T09:29:00.006+03:00

Mul on kuidagi isemoodi suhted kaeahelbepudruga. Juba päris kaua söön seda vaid juustu ja võisilmaga ning õigeveidikese koguse soolahelvestega. Hea on kui leidub ka parmesani, siis on lausa rõõm seda pudrukausikesse võisilmale riivida. Ühesõnaga seostub minule kaerahelbepuder soolasega - ei mingeid moose ja hoidiseid kaeahelbepudrul - need magusad lisandid jäägu manna-, odrajahu- ja rukkijahupudrude pärusmaaks. Ja tänu hooajalisusele saab see puder rikkamaks veel riivitud kõrvitsa näol. Minule on see tõeliselt nauditav ja toekas söök lõunaks koos pehme leiva ja suitsusingiviiluga.

neljale

4-5 dl vett
1 dl piima
2 dl kaerahelbeid
soola, suhkrut
100 g riivitud kõrvitsat
100 – 150 g lapi juustu või tavalist juustu või suitsujuustu
võid ja soolahelbeid (serveerimiseks)

Pane vesi ja piim potti ning kuumuta keemiseni. Lisa kaerahelbed, maitsesta soola ja suhkruga ja lase madalal kuumusel podiseda, kuni helbed on pehmed. Poole pealt lisa riivitud kõrvits. Maitsesta lõplikult. Sega sisse lapi juustu väikesed tükid (või riivituna tavaline või suitsujuust) ning serveeri kuumalt koos võisilmaga, kuhu peale raputatud veidi soolahelbeid.

Ahjus küpsetatud kilusaiad

2011-09-19T19:36:00.003+03:00

Üks maitsev kooslus? Aga palun - sulatatud juust ja kilu, mis õigenatukeseks ahju rändavad, et sealt siis veelgi maitsvamana väljuda. Rukolalehti veel lisaks ja lihtne toimiv retsepti-idee ongi valmis.

neljale

4 saiaviilu
sulatatud juustu
8 vürtsilikufileed
rukolalehti

Määri saiaviiludele sulatatud juustu, aseta peale kilufileed. Küpseta ahju ülemises osas 200 kraadi juures paar minutit. Aseta peale mõned rukolalehed ja serveeri.

Riivitud kõrvitsa-juustusupp

2011-09-17T08:44:00.006+03:00

See retsept on pühendatud sügisel peenramaal suurte lehtede vahel kükitavatele kõrvitsatele, vihmastele septembrikuu ilmadele ning soojendavatele suppidele, mis sombuse ilma natukenegi rõõmsamaks muudavad. Loomulikult on see retsept justkui rusikas silmaauku esmaspäevast algavale tervisliku toitumise kampaaniale - süüa vähemalt 5 peotäit puu- ja köögivilja päevas. Seda siis toidu sees või niisama näksmimiseks (täpsem info ja muud huvitavat siin).

Kõrvits on hetkel täiesti asendamatu kaaslane ning enamus minu käägis valminud toidud on rikastatud sellesama oranživärvi seltsilise abil. Iga-aasta üks oodatumaid toite on loomulikult kõrvitsapüreesupp värske maitserohelise ning ahjusooja saiaga. Võrdluseks võin öelda, et see on täpselt samasugune klassika, nagu vanaema-moodi õunakook esimeste õunte saabumisel, värsked kartulid seenekastmega või ühepajatoit, mis valmistatud oma peenralapi äsja tärkanud andidest. Selleks aga, et natuke oma kõrvitsasupi menüüd laiendada, panin ükspäev potti podisema veidi teistmoodi lõunasöögi ehk siis supi, mis valminud riivitud kõrvitsast. Lisaks juurde praesibulaid, sulatatud juustu ja piima ning täiesti kirjapanemist vääriv retsept saigi valmis.

1 sibul, hakituna
325 g kõrvitsat, puhastatuna ja riivituna
1 l piima
300 g sulatatud juustu
soola, pipart

Serveerimiseks:
peekonit
parmesaniviile

Prae sibul pannil klaasjaks. Poole pealt lisa riivitud kõrvits koos sibulaga praadima. Prae paar minutit, kõrvits peab jääma kergelt krõmps. Seejärel vala juurde piim ning sulatatud juust. Keeda tasasel tulel seni, kuni juust on sulanud (ära piima keema aja!). Maitsesta. Viiluta peekon ning prae pannil läbi. Serveeri suppi koos praetud peekoni ning parmesaniviiludega.

1 võileivaretsept heeringapasteediga ja 2 erineva videoretsepti

2011-09-14T07:50:00.006+03:00

Kui te kuulete reklaamipausi ajal särtsakat muusikat ning pilt televiisoris näitab, kuidas üks käepaar valmistab lihtsaid sööjaid võluvaid võileibasid. Ja siis veidi telerile lähemale tulles ja süvenumalt vaadates võib näha, kuidas üks näljaline telereklaami lõpus võileiba mugib:) See näljane olen mina, kes pärast 20 võttes toimuvat võileivaampsu ei suutnud enam kuidagi ühtegi võileiba kõhtu mahutada. Idee on minu arvates väga kihvt, reklaamide tegemise köögipoolt näha põnev ning ennast reklaami ajal telekast näha siiani võõras... aga eks harjub.

Täpsemalt on jutt siis septembri alguses eetrisse tulnud Leiburi võileivareklaamidest, kus valmistan esialgu sügisele omaseid kukeseenesaiu ning valgehallitusjuustu, oliiviõli ja tomatiröstikaid. Mõlemad lihtsad ja kiiresti valmivad, mis tegelikult üks asja ideedest oligi - näidata paari lihtsat, kuid toimivat retsepti, ilma liigsete ilustuste ja keeruliste komponentidega. Veidi hooajalisust, veidi klassikaliselt kokkusobivaid maitseid ning maitsev lõpptulemus.

Lisaks neile kahele retseptile võib näha veel 15 erinavat võileivaretseptiideed Röstile tehtud kodulehel. Nopingi esialgu ühe katsetatud retsepti ning panen kirja siia blogisse. Jutt käib heeringapasteedist, mis on olnud alates augustikuust minu külmkapis aukohal number 2 (esimese koha saab külmkapis endale alati toimiv juuretis;)) See retsept on minu retseptivaramus õige nooruke ehk siis täpselt sellest ajast, kui erinevaid retseptiideid hakkasin proovima reklaamide tarbeks.. Mõnusalt soolane, ei vaja täiendavat maitsestamist ning üdini tervitatud kaaslane värskel leival/saial. Lihtne ju ka, peaasi, et kartul oleks pasteedi valmistamise hetkel jahtunud, muidu saad tulemuseks sellise veniva pasteedimassi (ma tean, mida räägin, sest minu kolmas veidi ruttav pasteeditegu läks selle nahka;) Aga nüüd tulevad röstsaiad heeringapasteediga:

75 g heeringafileed
1 keedukartul, täielikult jahtunud
2 sl hapukoort
2 sl riivleiba
50 g toasooja võid
röstsaiaviile
kurgiviile
musta pipart

Pane kaussi heeringafilee, keedukartul, hapukoor ja riivleib ning mikserda kõik ühtlaseks. Lisa seejärel või ning mikserda veel veidi, kuni või on pasteedimassiga segunenud. Määri röstitud saiaviiludele peale heeringapasteeti, aseta peale kurgiviilud ning raputa peale veidi jahvatatud musta pipart. Serveeri.

Videod ikka ka:

Valgehallitusjuustu-tomatiga

...ja kukeseenesaiad:

Kõrvitsa-apelsinimoos

2011-09-11T21:09:00.004+03:00

Kõrvitsad hakkavad õige-tasakesi kööki ilmuma. Poolik kõrvits ühelt sõbrannalt, suur-suur kõrvitsasektor teiselt sõbrannalt, 1 kõrvitsapea suvilast ning tasakesi võib juba olukorda kõrvitsauputuseks nimetada. Loomulikult on päevakorras traditsiooniline marineeritud kõrvits, siis veel mõned supid, mis iga aasta kindlasti-teen listis eksisteerivad ja siis loomulikult on päevakorras uued tulijad. Üks nendest samadest uutest tulijatest on magus kõrvitsamoos, mis koos apelsini ja kaneelikoorega potti podisema lähevad. Kuidas maitseb kõrvitsamoos mõtlete? Imehästi peaksin ütlema. Röstsaia peal proovitud, moosi peal ka - sööjate nurinat ei kuulnud, järelikult sobib:) Intensiivset kõrvitsamaitset kartma ei pea, sest apelsin teeb tõhusat tööd maitsete tasakaalustamisel.

1 kg kõrvitsat, puhastatuna
2 apelsini
1 kaneelikoor
350-500 g suhkrut (suhkrukogus oleneb ju suurest moosikeetja maitsest, eks?)
2 dl vett

Lõika kõrvits väikemateks tükkideks ning pane koos veega potti madalale kuumusega pliidile. Koori apelsin, lõika väiksemateks tükkideks ning lisa kõrvitsakuubikutele. Lisa ka kaneelikoor. Kui moos hakkab potis juba vaikselt podisema, vala juurde suhkur. Lase madalal kuumusel podiseda kuni kõrvitsatükid kaotavad kuju. Seejärel aseta moos kuumalt eelnevalt steriliseeritud purkidesse.

Õuna-tšillimoos

2011-09-05T15:40:00.005+03:00

Olen aastast- aastasse kinni kindlastes hoidistamistraditsioonides - marineeritud kõrvits peab olema see vana hea traditsiooniline vanaema retsepti järgi valmistatu, õunakompott peab olema seesama, mida suve lõpul ikka tehtud ning kurgihoidis ikka seesama värskete viiludena hoidistatu. Ja täpselt samaknidlad reeglid kehtivad ploomi-ja maasikamoosi puhul. Sel aastal olen aga rohkelt päevakorda võtnud kerge kiiksuga hoidiseid, kes saab lisandiks juurde sibulat, kes aniisi ning kes särtsakat tšillit. Viimane sobib õuntega justkui valatult, mistõttu tahes-tahtmata kujutan ette juba karget talvehommikut, puupliit praksudes küdemas ning äsja valminud röstsaiad koos tšillise õunamoosiga kohvitassi kõrval sööjaid ootamas.....

Seda moosi valmistades, soovitan järgida ka omaenda maitsemeeli, sest poes on müüa täiesti erineva tugevusega tšillikaunu, osad ajavad juba väga väikese kogusena suu õhetama, osad on aga nii tuimad, et särtsaka maitse saamiseks on vaja küllaltki suur kogus tšillit moosi sisse pista.

1,2 kg õunu
1-2 dl vett
ca 500 g suhkrut
1-2 kaneelipulka
ca 0,5-1 tšillikaun
2 laimist pressitud mahl

Koori õunad ja tükelda. Pane potti koos vähese veega. Keskmisel kuumusel lase õunad keema tõusta. Seejärel alanda kuumust, lisa suhkur, kaneelipuld, hakitud tšilli ja laimidest pressitud mahl. Lase kaane all podiseda, kuni õunad kaotavad kuju. Aseta moos kuumalt eelnevalt steriliseeritud purkidesse.

Lihtsad seene-juustupirukad

2011-09-04T08:41:00.004+03:00

Kui mulle helistatakse ning telefonitoru otsas on mõni hea sõbranna, kes mind otsekohe metsa marjule või seenele kutsub, siis enamasti jätan oma toimetused-tegemised pooleli ning lähen rõõmsalt metsa-mineku kutsega kaasa. Autosse on juba paar kuud tagasi pandud ootamatute metsakutsete jaoks kummikud, marjakorvike, pisike lillatooniline ämber (juhuks kui korv jääb saagi jaoks väikeseks) ja sääsetõrje vahend, mis mustikate korjamise aegu oli ainuke abivahend ellujäämiseks. Seened on hetkel see, millest kõik jutustavad. Praegu saab ju toituda seenekastmest, -pirukatest, praesibula-seene ahjuroogadest ning teistest seenetoitudest, mis seeneuputuse ajal lausa kohustuslikud. Minu toiduteemalisse helesiniste kaantega märkmikusse on kogunenud lühikese ajaga nimekiri pean-kindlasti-tegema roogadest, mis aastast aastasse küll üsna sarnane, kuid siiski igal aastal heaks meeldetuletuseks seene hooajal. Sirmik on näiteks üks nendest samadest pean-kindlasti-tegema toitudest, mis aga juba nädalake tagasi praepannile läks ning ohates headusest ka mõne hetkega taldrikutelt sööjate kõhtu kiituste saatel kadus. Nii, et praetud sirmiku kohale võin märkmikusse sellekohta linnukese teha..... ja siis seenepirukad, mis igal aastal vägagi teretulnud külalised söögilaual. Pirukate koostis ja retsept vastavalt olukorrale, tujule ning isule.

Kui nädalake tagasi mulle ootamatult külalised saabuma pidid, siis sai valmis tehtud lihtne comfort food. Enne tööd läksid ahju küpsema pirukapõhjad ning õhtul vahetult enne külaliste saabumist valmis kiire seene-täidis omaenda korjatud kukeseentest. Praepannile läks veel seltsiks seente parimad sõbrad sibul ja värskelt hakitud till. Ja ühed selle aasta pirukad said valmis. Kes täpsemalt live-esitluses valmistamist näha tahab, siis Lusika kokasaates (3.09) saab seda näha, netis peaks see olemas olema.

500 g pärmi-lehttainast

3 sibulat
800 g kukeseeni
6 sl sulatatud juustu
4 sl hakitud tilli + peale raputamiseks
3 sl hapukoort
soola, pipart

Laota tainas lahti ning lõika noaga sellest 15 ristkülikut. Tee tainatükkidele ümbertringi noaga sisselõige 1 cm kauguselt tainaäärest. Küpseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil 200 kraadi juures ca 15-20 minutit.

Samal ajal valmista täidis: prae hakitud sibul õlis klaasjaks, lisa kukeseened. Maitsesta soola ja pipraga. Küpseta seeni seni, kuni eraldunud vedelik on aurustunud. Lisa sulatatud juust ja hakitud till ning segades kuumuta seni kuni juust on sulanud. Sega sisse hapukoor.

Küpsenud tainaplaatidel rebi ära keskmine osa, et tekiks avavus. Täida need seeneseguga, raputa üle hakitud tilliga ja serveeri.

Pasta juustukastme ja peenra pealt korjatud värskete ürtidega

2011-09-01T22:10:00.004+03:00

On selline situatsioon: ürdipeenral vohavad ürdid nii mis kole - salvei üritab võistelda estragoni, peterselli ja majoraani-puhmastega. Seetõttu peavad retseptimõtted liikuma võimalikult tihti värskete ürtide kasutamise retseptideni...... Ja siis, tuled õhtul täält, laps räägib juba poolel teel lasteaiast koju jutte tühjast kõhust ja ilmatuma suurest näljatundest. Iga teine lause lõpeb sõnadega - tahan makaroooni. Ei jää muud üle, kui ürdipeenart koju tulles veidi tühjendada ning lapse lemmikkujuga makaronid keevasse vette visata. Siis veel paar lihtsat liigutust juustukastme valmistamiseks ning nii märkadki ennast mõne aja pärast koos lapsega ühise laua taga seda lihtsat toitu söömas. Lihtne toit, aga päästab maitsvalt õhtupooliku....

kolmele

250 g pastat (oma lemmikkujuga)
soola

Kaste:
2 dl rõõska koort (35%)
1 dl rõõska koort (10%)
suur kimbutäis erinevaid värskeid ürte ja maitsetaimi (kasutasin tüümiani, peterselli, tilli ja estragoni)
75 g sulatatud juustu
parmesani
soola

Keeda makarone soolaga maitsestatud vees, vastavalt pakendil soovitatud ajale (või minutike vähem). Seejärel kurna, jäta alles kruusitäis pastakeeduvett (juhul kui pasta muutub kleepuvaks ja kuivaks, lisa pastakeeduvett pastale).

Samal ajal valmista kaste: vala koored ja peeneks hakitud ürdid potti ning kuumuta veidi. Lisa sulatatud juust ning kuumuta seni kuni juust sulab. Vajadusel maitsesta soolaga.

Jaota pasta taldrikutele ning vala peale kaste. Raputa peale parmesanilaaste ja serveeri.

Šokolaadikreemiga kohupiima-õunakook

2011-08-30T08:28:00.005+03:00

Olen hetkel unustanud ennast õunakookide, -hoidiste ja -magustoitude lainele. Sobitan õunu kordamööda kõrvitsa, porgandi, sibula, apelsini ja tšilliga, mistõttu hoidisteriiulid täienevad igapäevaga. Maitseainetest on minu köögis õunale seltsiks loomulikult kaneel ja kardemon, lisaks sekka erinevaid leide aias vohavalt ürdipeenralt - salveid, tüümiani ja piparmünti. Hilissuvised õunad edestavad hetkel ploome ning muid puuviljalisi lihtsalt seetõttu, et kodused punetavad õunanöpsud on lihtsalt võrratult koduse maitsega, magusad ja ideaalsed igasse toitu pistmiseks.

.... ja ikka ei saa ma üle ega ümber kookidest, mis tassikese kohvi või õhtuse piparmünditeega ideaalselt klapivad. Kodused ja lihtsad nö vanaema-tehtud õunakoogid koos ohtra vanillikastmega või siis veidikese kohupiimaga küpsetised on ülekõige (vähemalt praegu). Täpselt selline nagu seesamagi kook, kus õhulist kohupiima, maiasmokkadele meeltmööda šokolaadikreemi ja veidi ühkeldavat besemütsi.

Koogi pistsin seekord plaadile, paar korda varem, kui seda kooki teinud olen, siis kasutasin 24 cm läbimõõduga lahtikäivat koogivormi.

PS! Ma lihtsalt ei suuda kiitmata jätta taaskasutuspoode, sest pildi peal oleva alustassi komplekti (komplektis 2 alustassi ja 2 kohvitassikest) soetasin ma 0,20 eurosendi eest. Lihtsalt võrratu:)

Põhi:
2 dl jahu
1 dl rukkijahu
2 sl suhkrut
näpuotsatäis soola
125 g võid
2 sl vett

Täidis:
2 pk (2x200g) kohupiima (teralist)
1,5 dl suhkrut
4 munakollast
200 g hapukoort
2 munavalget
4 keskmise suurusega õuna

Kate:
150 g šokolaadikreemi (nutella vms)
2 munavalget
1 dl tuhksuhkrut

Sega kuivained omavahel, näpi hulka või. Lisa vesi ning sõtku kergelt purutaoliseks massiks. Aseta tainas 26 cm küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi põhjale. Täidise jaoks sega omavahel 4 esimest komponenti. Vahusta munakollastest järelejäänud 4 munavalget tugevaks vahuks ning lisa pool sellest ettevaatlikult kohupiimasegusse. Vala täidis vormi, aseta peale kooritud ja õhukesteks viiludeks lõigatud õunaviilud. Küpseta 180 kraadi juures 35 minutit.

Sulata šokolaadikreem veevannil vedelamaks. Jätka järelejäänud munavalgete vahustamisega, lisades tasapisi juurde tuhksuhkru - segu peab jääma läikiv. Pärast 30 minutit küpsemist vala koogile šokolaadikreem ning aseta peale vahustatud beseekate. Küpseta veel 15 minutit. Seejärel jäta avatud ahjuuksega ahju seisma. Kõige parem järgmisel päeval:)

Riivõunakook, selel aasta uus tulija

2011-08-27T18:56:00.003+03:00

Minu suurim kiitus, kummardus, kniks ja aplaus kodumaistele õuntele. Praegune aeg on võrratu, kui saad tuttavatelt ratta-korvi täitmiseks kaasa imemaitsvaid martsipaniõunu või sületäie lambaninasid. Mahlased, punapõsksed ja kolletavad ning ausa maitsega veel ka. Vahest tundub, et lähen hooajalisusega veidike liiale - ahi huugab suvikõrvitsa ja pajatoitudest, riiv on tulipunaseks muutunud kodusest peedi riivimisest ning koogivormid püüavad reipalt jätkata ploomi- ja õunamaiuste küpsetamist.... ja siis veel oad, mis tänu parmesani ja taluvõile on kui ood maitsevõludele.

Minu viimane õunakook pärineb aga kategooriast - "et meelest ei läheks". Ühesõnaga on retseptis kõik kogused 2ga ning loogiliselt võetuna, saab selle ka ruttu ilma retseptita valmis meisterdada. Koogi sisse lähevad õunad seekord riivitult, mistõttu õunatükke koogis tunda ei ole, küll aga on olemas mahlane õunakook, mis tänu riivitud õuntele oma mahlasust veel rohkem välja näitab. Ideaalne tee kõrvale.... ja kui kuulasite täna laupäevahommikul kella kümne paiku Päikeseraadiot, siis see sama retsept oli ka päevakorral;)

200 g toasooja võid
200 g suhkrut
2 muna
2 tl küpsetuspulbrit
200 g jahu
0,5 tl kaneeli
200 g hapukoort
450 g õunu

Vahusta või suhkruga, lisa muna, sega. Seejärel lisa küpsetuspulbriga segatud jahu, kaneel ja hapukoor, sega. Riivi õunad (koorega) ning sega tainasse. Vala tainas küpsetspaberiga vooderdatud koogivormi (22 cm) ja küpseta 200 kraadi juures 40 min.

Ahjuküpsed tomatid oliiviõli, salvei ja küüslauguga

2011-08-22T07:58:00.005+03:00

Tomatirohkesse kasvuhoonesse sisenedes tunned värskete, küpsete tomatite aroomi, mis teeb hilissuvised ja juba jahedamad ilmad tükimaad soojemaks ja helgemaks. Mõned aastad tagasi, kui suvilas veel terve suvi pidevalt kohapeal viibisin, olin ma tõsine tomatikasvataja. Igal hommikul viisid esimesed sammud läbi kastemärjase hoovitee kasvuhoonesse, et seal siis tomatitaimi veidi poputada ja värskendada. Selline hoolitsus kandis vilja umbes-täpselt augustikuus, kui tomatiuputus suvilasse saabus. Sellisel ajal oli minu lemmiksöögiks suhkrused tomatid, mis siis iga ampsu järel aluse peale kallatud suhkrukuhilasse kastetud. Olgem ausad, selline suutäis küündib ka hetkel minu lemmikute hulka. Niisiis, kätte on jõudnud ka selle aastane tomatiuputus, seda küll mitte minu kasvuhoone tomatite näol, kuna paaripäevased külastused suvilamajja lihtsalt ei võimalda korralikult tomatitaimi kasvatada. Õnneks aga leidub mitmeid tomatikülluse käes kannatavaid tuttavaid, kes lahkesti oma saaki jagavad. Aitäh ja pikk-pikk pai!

Ühest oma lemmikust aga alljärgnev retsept. Õnneks on mul peenral üsna reipalt vohamas salvei - üks minu lemmikmaitsetaimi nii praetult kui ka värskelt tarbituna, seetõttu ei saa kohe mitte salveid eemal hoida tomatist, oliiviõlist ja küüslaugust. Ideaali-lähedane kooslus, kas pole?

Nii saabki valmistada ahjus küpsetatud tomateid. Sobivad niisama, röstsaia peale või siis näiteks tatrapudru lisandiks, nagu mõni aeg tagasi valmistasin. Tomatid peavad jääma küpsenud ja veidi juba kuivanud, kuid siiski lõpptulemusena mahlased. Ise olen küpsemisajaks arvestanud ca 1 tund (või veidi rohkem), kuid muidugi oleneb küpsemistemperatuur suuresti tomatisektorite paksusest. Lihtne loogika - mida õhemad sektorid, seda kiiremini küpsevad.

6 tomatit
4 sl oliiviõli
2 küüslauguküünt
12 salveilehte
kimbuke peterselli
meresoola/pipart

Lõika tomatid sektoriteks (1 tomat lõika ca 10ks sektoriks), lisa oliiviõli, purustatud küüslauguküüned, hakitud salvei ja petersell. Sega kõik ettevaatlikult omavahel, vahepeal soola ja pipraga maitsestades. Aseta maitsestatud tomatisektorid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning lase neil valmida 120 kraadi juures ca 1tund.

Iirisejäätis ... ja sõltuvus ongi tekitatud....

2011-08-14T23:17:00.005+03:00

Loomulikult jäätis on praeguse postituse aukülaliseks. Jäätis sunnib miskipärast sind tahtmatult pidevalt köögi ja elutoa vahel käima, et järjekordselt tühjenenud kausikest täita. Kusjuures igakord lubades, et see jääb viimaseks jäätise kühveldamiseks kausikesse....aga see tundub ununevat päris kiiresti. Üsna loogiliselt võib järeldada, et kakaomaitselisest kondenspiimast saab šokolaadijäätist, täiesti tavalisest kondenspiimast puhast koorejäätist ning keedetud kondenspiimast saab üllatus üllatus ....... iirisejäätist. Ja see on täiesti sõltuvust-tekitavalt hea. Lisasin juurde veel hooajalisi marju, mis kergelt püreestatud kahvli abil. Minul valmis see jäätis siis, kui korjasin mustsõstraid lookas põõsastelt ning seetõttu rändasid needsamad marjad ka jäätiselisandiks, sobis imehästi kusjuures. Hapuka ja magusa kooslus on parajalt tasakaalus.

6 dl rõõska koort (35%)
300 g kondenspiima (suhkruga)
mustsõstraid või muid marju

Pane kondenspiim paksupõhjalisse potti ning kuumuta hästi madalal kuumusel kuni segu muutub heleda karamelli värvi. Seejärel jahuta kondenspiim. Samal ajal vahusta rõõsk koor, kuni moodustuvad pehmed tipud. Lisa keedetud kondenspiim ja sega läbi (liiga korralikult segama ei pea, nii jäävad jäätisesse ka mõned karamellitriibud sisse). Seejärel pane segu sügavkülma ja külmuta 5-6 tundi. Serveerimisel püreesta kergelt marjad kahvliga ning serveeri koos jäätisega (segasin püree kergelt jäätisesse:).

PS! nami-namikad teevad ka jäätist.

Juustukook ahjuõuntega

2011-08-11T06:55:00.004+03:00

Alles ma suve alguses unistasin koduõuntest, kui juba esimesed õunad korviga tuppa rändasid. Unustasin siis aga õige natuke edasi mõelda, et õunahooajaga saabub paratamatult sügis, pimedad õhtupoolikud ja vihm. Viimase ilma vastu olen ma aga alates eilsest veidi paremini kindlustatud, sest vahetasin oma vanad vett läbilaskvad kummikud uute vastu. Eile uputas siin Pärnus bussijaam (jälle), väikesed kõrvalteed ja üleüldse kõik, mis veidigi uputada sai. Nii, et helesinised ja roosiliste lilledega kummikud saavad nüüdsest olema minu peamised jalanõud sügise saabudes.

Õunad tulevad ja tuleb ka vihm - ikka käsikäes. Sombuste ilmade vastu aga aitab üks kodusoojust täis õunakook, mis valmistatud aias olevate õuntega (või tuttavate aia õuntega, nagu minu puhul). Üldiselt ma õunahooajal väga uute retseptidega ei hiilga - ahju lähevad juba aastast-aastasse valmistatud hitid, mis vaid koduste õuntega oma häädusega hiilgavad. Siiski aga üks õunakook, mis valmistatud eelnevalt ahjus koos kaneeli ja suhkruga küpsenud õuntega. Juustukoogi isule alla vandudes, sai valmis juustukook, mis natuke kaneeline, kreemjas ja õunane. Sobib ideaalselt peale tööpäeva lõppu, (kui oled end vihmasajust läbi murdnud ja läbimärjalt koju jõudnud) tassikese kohvi kõrvale.

300 g õunatükke
3 sl suhkrut
1,5 tl kaneeli

Põhi:
200 g kaeraküpsiseid
75 g võid
0,5 tl kaneeli

Täidis:
400 g toorjuustu, toasooja
2 dl suhkrut
200 g kohupiimapastat
1 tl vanillisuhkrut
3 muna
0,5 tl kaneeli

Pane õunatükid võiga määritud ahjuvormi. Raputa peale suhkur ja kaneel. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 15-20 minutit. Seejärel lase veidi jahtuda ning püreesta kergelt mikseriga.

Sulata või potis. Purusta küpsised peeneks, lisa kaneel ning sulatatud või. Sega kõik ühtlaseks. Suru küpsisesegu lahtikäiva koogivormi (22cm) põhja. Täidise valmistamiseks sega 4 esimest komponenti ühtlaseks, lisa segades juurde munad ja kaneel. Kõige viimasena sega sisse ahjus küpsetatud õuna segu. Kuumuta ahi 200 kraadini. Pane kook ahju ning alanda koheselt ahjutemperatuuri 160 kraadini. Küpseta kooki 1 tund ja 10 minutit ning seejärel lase järelküpseda kinnise ahjuuksega ahjus 1 tund. Seejärel tõsta kook ahjust, lase tunnike veel jahtuda ning seejärel aseta külmkappi kuni järgmise päevani.

Grillitud valgehallitusjuust ürtidega

2011-08-08T23:16:00.002+03:00

Mida rohkem sügisele lähemale, seda paremini on märgata, et kevadel mulda pistetud pisikesed ürdid on küllaga saaki jagamas. Estragon on mõõtu võtmas leeskputkega, salvei maid jagamas majoraaniga, piparmünt konkureerimas melissiga (tavaliselt jääb piparmünt selles võistluses kaotajaks) - ühesõnaga on õige aeg ära kasutada värskeid ürte. Ei ole miskit paremat, kui paneeritud ja kergelt pratud salveilehed, ürdivõie või siis näiteks ürdipasta, mis tundub olevat juba lubamatult sagedane külaline igapäevases toiduvalikus.

Ürdirohke saab ka grillitud valgehallitusjuust - tõeline hea-tuju-toit. Eriti just grillitult, kus juust saab juurde kerge suitsuse meki. Talvisel ajal aga võib rahul olla ahjukuumuses valmistatud küpse-juustuga Koos pehme ciabatta või lavaššiga on kooslus taevalik.

125 g valgehallitusjuustu (Camembert/Brie)
1 küüslauguküüs
värskelt jahvatatud musta pipart
värskeid ürte (estragoni, pune, majoraani, salveid, tüümiani)

Lõika juustkettal õhukeselt ülemine kiht ära. Lõika küüslauguküüs õhukesteks viiludeks. Tee noaotsaga juustu lõikepinnale sisselõiked ning pista nendesse küüslauguviilud. Aseta peale endale meelepäraseid ürte ning raputa peale pipart. Aseta peale varasemalt äralõigatud juustukaas. Paki juust fooliumisse ning küpseta grillil seni kuni juust hakkab seest sulama. Serveeri kohe koos lavašši või ciabattaga.

Pressvõileib värske kurgi ja sulatatud juustuga

2011-08-04T01:08:00.006+03:00

Paar postitust tagasi (täpsemalt siin) rääkisin suvila traditsioonilistest juustusaiadest. No nendest ei saa suvekodus kohe kindlasti üle ega ümber. Peale õhtust suplust rannas on needsamad ahjusaiad, justkui taevakingitus - kes külla on sattunud, teavad täpselt millistest juustusaiadest jutt on:) Peaaegu täpselt sama kohustuslikud on ka kurgivõileivad, mis kaetud ohtra sulatatud juustu ning oma kasvuhoonest korjatud kurkidega. Veidike jumalikku tüümiani vahele ning täiesti suvine ja meeliülendav maitsenüanss ongi olemas. Tegin ciabattaga, aga lihtsalt pehme röstsaiaga on ka ülimalt hää.

1 ciabatta
sulatatud juustu
värske kurgi viile
meresoola
värsket tüümiani

Lõika pehme ciabatta pooleks, Määri mõlemad lõikepooled kokku sulatatud juustuga. Aseta ühele poolele kurgiviilud ning raputa peale meresoola. Laota peale mõned tüümianioksad ning kata teise ciabatta poolega. Pressi sai kergelt kokku, lõika ciabatta neljaks (võid üksinda ka terve võileiva nahka pista) ning serveeri.

Mustikane mustikakook

2011-07-31T11:16:00.005+03:00

.... ehk lahtine magus mustikapirukas. Vaatan siin juulikuus postitatud retsepte ning peab tõdema, et siinse blogi jaoks on retseptisaak kuidagi kehvake olnud. Loomulikult olen süüa teinud rohkesti, vahest enamgi veel kui tavaliselt, sest tänu väikesele puhkusele oli aega süüa teha küll ja küll. Süüdistada saab aga ilusaid ilmu, pidevalt hooldust vajavad suvila lille- ja ürdipeenrad, ning loomulikult päikeseline rahvarohke Pärnu.

Seegi kook valmis minul pärast teist (või isegi esimest!?!?) mustikalkäiku, nii et väikese hilinemisega saan selle nüüd üles märkida. Tegemist on klassikalise mustikapirukaga, mis saab valmis ilma suurema vaevata. Vastavalt hooajale kohenda ka pirukas olevat täidist - õunad õunahooajal, vaarikad vaarika hooajal jne. Tulemuseks on vana hea klassikaline magus pirukas. PS! Kui martsipani leidub kodus rohkem kui mul, siis ära sellega teps mitte koonerda:)

Põhi:
1,5 dl nisujahu
1,5 dl odrajahu
2 sl suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
125 g võid, külma
2 sl külma vett

Täidis:
250 g mustikaid
2 sl maisitärklist
1 dl suhkrut
50 g martsipani

Põhja valmistamiseks sega omavahel kuivained, lisa või ning näpi purutaoliseks massiks. Lisa vesi ning sõtku tainaks. Määri koogivorm võiga (kasutasin vormi, mis põhjast ø18cm ja ülalt ø22cm) ning suru tainas vormi põhja ja äärtele.

Sega omavahel mustikad, maisitärklis ja suhkur ning aseta need koogivormi. Lõika peale väikesed martsipaniviilud. Küpseta 180 kraadi juures 30-40minutit.

Blogardid ründavad Põhjakat

2011-07-29T22:31:00.005+03:00

Mis? 15 blogardit (14 naist ja 1 vapper mees) võtavad ette paar kuud mõtteis olnud reisi üsna Eestimaa südamesse maitseelamusteks ning niisama koosolemiseks
Millal? Juulikuu õigeveidike vihmane õhtupoolik

Kus? Ikka Põhjaka mõis, mis muu

Menüü? Hooajaline ning pandud kokku Põhjaka parimatest paladest, kokku 5 käiku ja 1 üllatavalt maitsev üllatuskäik

Täpsemalt?

Värske salat kohupiimajuustu ja murakamoosiga - kohupiimajuust oli kuldkollane ja hää, tekitas soovi seda lähiajal ka üle pika aja valmistada.

Haugileem vutimuna ja rohelise sibulaga /lillepotisai - seda haugileeme, mida valati kaussi üliarmsast vanaema-aegsest kannukesest, ma võiksingi sööma jääda, kohe kindlasti üks õhtu vau-efekte. Kohe kindlasti ei saa ma mainimata jätta seda võrratut lillepotisaia - õhuline, võine ja parajalt soolane... vot seda lillepotisaiaretsepti sooviks ja prooviks:)

Kukeseenekaste värske kartuliga - igati ajakohane, kusjuures kaste oli valminud lambalihaleemest.
....kõht hakkab vaikselt juba täis saama....., kui lauale tuuakse:
Jäine mustikas (üllatusamps!) - väga mõnus magusamps vahepalaks, arvestades Põhjakas olevat kuumust on jäine magustoit väga sobilik värskendus.
...nüüd on kõht juba päris täis, aga ei saa miskit söömata jätta....
Veiseselg praetud suvikõrvitsaga - minu jaoks kõige vähem punkte saanud roog, aga kastet tahaks küll veel.
....loodetavasti on lõpetuseks miskit väiksemat, siiski on taldrikule serveeritud hiigelsuur:
Napoleoni kook - Õhtut lõpetav krõbe kaunitar on väärt tagasitulemist - rohkelt paraja magususega kreem ning hapukad punased sõstrad. Just nii nagu mulle meeldib (koogi vahel moosi ei olnu, minu austus ja kiitus sellele:))
....ja loomulikult maitsesime ka Põhjaka leiba....

Mis veel? Köögipoolt külastasime ka - puupliit küdes, riiulil olid sealt samast mõisa ürdipeenralt korjatud maitsetaimed ning peremeeste endalaotud leiva-ahi asetses uhkelt puupliidi naabruses.
Kas tagasi läheksin? jaaaa
Pildid?

Suvine külm tomati-basiilikusupp lapi juustuga

2011-07-25T06:45:00.005+03:00

Supp, mida saab tänu küpsetele tomatimaitsega tomatitele valmistada ainult suvel, nii et ainuõige aeg on seda hetkel teha. Arvestades, et tegemist on ülilihtsa retseptiga, siis sobib see ideaalselt kiireks vahepalaks ja esimeseks nälja peletamiseks. Kuumad ilmad on ainult plusspunktiks selle supi juurde:)

Retsepti tee sai minu toidulauale ühel päeval Põhjaka koduleheküljel üleval olnud päevamenüüst. Alustasin menüü lugemist - külm tomatisupp ning minu süda oli koheselt võidetud. See kohe kutsus võimatult kuumal suvepäeval ennast proovima.

kahele
ca 500 g tomateid
2 sl värskelt hakitud basiilikulehti
0,5 tl palsamiäädikat
1 tl suhkrut
soola, pipart
100 g lapi juustu

Koori tomatid, selleks lõika noaga tomatitele peale ristid ning kasta need umbes 30sekundiks keevasse vette, seejärel koori tomatitel “nahk”. Eemalda tomatitel varre koht ning pane tomatid kaussi, lisa hakitud basiilik, palsamiäädikas, suhkur ja veidi jahvatatud pipart. Mikserda kõik püreeks, Maitsesta soolaga (vajadusel lisa veidi suhkrut) ning mikerda veel korra. Aseta supp kaussidesse.

Tükelda lapi juust kuubikuteks ning prae kuumal pannil mõlemad pooled läbi (selleks ei kulu kaua aega). Aseta juustutükid supile ning serveeri kohe, kuni juust on veel mõnusalt sulanud konsistentsiga.

Mustsõstralehe mojito, alkoholita - kuumade ilmade asendamatu kaaslane vol3

2011-07-23T08:02:00.004+03:00

Tänu kuumadele ilmadele järgneb eelnenud suvejookide retseptidele (vol1 ja vol2) otseloomulikult vol3. See on retsept, mis sai alguse tegelikult liha marineerimisest, kus peaosa marinaadis mängisid mustsõstralehed. Needsamad tugeva maitsega lehed, mis liha ülimaitsvaks tegid, jõusid oma tugeva maitse tõttu ka siiasamasse kargesse suvisesse kokteili.

Suve alguses hakkasime sõbrannaga tegema iganädalasi käsitööõhtuid. Mitte, et aega palju oleks, aga on ju igati kasulik koos miskit ilusat teha ning selle juurde miskit head süüa ja siis niisama maast ja ilmast rääkida. Paberilehel on kritseldatud iganädalased tegevuskavad - prosside töötuba, 10-minuti kottide töötuba, pluusi tuunimine jne. Üle-eile, kui meil sõbrannaga järjekordne käsitöö õhtu oli (palava ilma tõttu alustasime iganädalase traditsiooniga ca 22.00), valmistasin sedasama jooki. Mustsõstralehed olid kokteilis tunda ja maitsesid hästi. Omajagu häädust lisasid ka purustatud jääkuubikud, mis tänu kilekotile ja selle ümber asetatud rätikule üsna puruks sai tambitud, siinkohal tänud usinale lihahaamrile.

Kogus: 1 kokteil

0,5 laimi
1 tl fariinisuhkrut
4-5 mustsõstralehte
purustatud jääd j
õhvikamahla

Lõika laimist sektorid ning aseta koos suhkru ja mustsõstralehtedega kokteiliklaasi. Tambi laimisektoreid koos lehtedega. Seejärel täida klaas purustatud jääga ning vala peale mahla niipalju, kui parasjagu klaasi mahub:)

Vaata ka piparmündilehtedega valmistatud mojitot

Kohupiimakorp mustikakattega

2011-07-17T23:58:00.003+03:00

Mul on juba mitu aastat siinsamas Pärnu lähedal üks suurepärane mustikatest tulvil metsanurk, kuhu me sõbrannaga mustikahooajal tihtipeale ära eksime. Seegi aasta sattusime päikeselise suvekuumaga metsa. Kummikud jalas, mütsike peas ning pikad varrukad sääskede kaitseks, veidi ebasobilik ja kohatu sellise imeilusa ilmaga, kuid mis sa teed, endakorjatud mustikad väärivad vaeva. Selle suve esimestest mustikatest valmistasin otseloomulikult traditsioonilist mustikakisselli ning sedasama mustikakorpi. Õnneks sain paar karpi ka külma panna ning talveks säilitada. Pudrupeal on mustikad talvel ju imehead.

Viimasel ajal olen avastanud uue lemmiku - muretainas odrajahu lisandiga. Omapärane, maitsev ning mis kõige peamisem suurepärane vaheldus vaid nisujahuga valmistatud tainale. Sobib suurepäraselt selle mustikakorbiga, kus täidiseks olev kohupiimasegu valmib minu arvates sellise mõnusa vanaema-valmistatud kohupiimakorpide sarnaseks. Sellest ka nimi:)

Põhi:
2 dl nisujahu
1 dl odrajahu
3 sl suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
150 g külma võid

Täidis:
500 g kohupiima (teralist)
2 muna
1 dl suhkrut
100 g hapukoort
2 sl jahu
1 sl toasooja võid

Kate:
1 tl vanillisuhkrut
3-4 sl suhkrut
2,5 dl vett
100g + 50g(kaunistuseks) mustikaid
1,5 sl kartulitärklist

Sega omavahel kuivained, lisa või ning näpi purutaoliseks massiks. Raputa see küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi (24-26cm) põhjale. Täidise valmistamiseks sega oma kohupiim, munad, suhkur ja hapukoor. Lisa segades juurde jahu ning eelnevalt lahtisegatud või. Vala segu koogipõhjale ning küpseta 180 kraadi juures 40 minutit.

Valmista kate. Kuumuta suhkrutega 2 dl vett, lisa mustikad ning lase segu ruttu keema. Seejärel nirista segades peene joana juurde 0,5dl külma veega segatud tärklis. Kuumuta keemiseni ning tõsta pott tulelt, lase jahtuda.

Vala jahtunud koogile mustikakate, kaunista mustikatega ning lase kattel õigepisut taheneda.

Köögivilja-juustutäidisega grillitud portabellad

2011-07-14T10:09:00.003+03:00

Enne tõsisemat seenehooaega tuleb kirja panna üks retsept portabelladega. Seened täidetud kujul on ühed minu lemmikud, kuigi jah traditsioonilised šampinjonid on minu arvates täielik õrritustoit - liiga pisike amps sellise hea asja kohta. Siinkohal tulevad aga mängu Portabellad, mis on tegelikult suureks kasvanud pruun šampinjon. Sellise suure kübara sisse nagu nendel, seentel mahub sisse kuhjaga erinevaid headusi - mis aga pähe tuleb ja fantaasia lubab.

Viimase aja üks kindlaima vau-efekti pälvinud grilltoit on needsamad köögivilja ja juustutäidisega Portabellad. Jah just grilltoit, sest sõime seda suvilas lihtsalt koos värske salatiga, ilma traditsioonilise liha ning kastmeta. Lihtsalt grillitud portabellad kreemja juustutäidisega ning serveerimiseks kõrvale kasvuhoonest kokkukorjatud rohelisusest värske salat.

0,5 punast sibulat
150 g suvikõrvitsat
3 suurt pruuni portabella šampinjoni
75 g sulatatud juustu
75 g sinihallitusjuustu
50 g riivitud juustu
peotäis peterselli, hakituna
3 sl oliiviõli
meresoola

Lõika sibul õhukesteks viiludeks ning tükelda suvikõrvits kuubikuteks. Lase veidi õli pannil kuumaks ning prae selles sibulaviile mõni minut. Seejärel lisa suvikõrvitsakuubikud ja maitsesta meresoolaga. Prae seni kuni suvikõrvitsad pehmenevad (ca 3 minutit).

Pese ja puhasta seened. Eemalda seenejalg. Määri seest iga seent 1 sl oliiviõliga, seejärel jaota köögiviljasegu seente kübaratesse. Sega omavahel kokku sulatatud juust, sinihallitusjuust ja hakitud petersell ning aseta köögiviljasegu peale. Kõige peale raputa riivitud juust. Paki seened eraldi fooliumitesse ning küpseta grillil keskmisel kuumusel valmis (juust peab olema pealt ilusti sulanud).

Küpsetamata toorjuustukook šokolaadikreemi ja murelitega

2011-07-11T12:22:00.005+03:00

Küpsetamata kookide ja magustoitude ilmumine siia blogisse annab märku sellest, et asun suvilas, kus ahju saab kasutada vaid puupliidi kütmisel. Ilm on soe, toas kuumust enam kui küll ning seetõttu peab pliidi kütmine sügisesse lükkuma. Ja just seetõttu valmibki enamik toidust õues, olen suurema osa oma köögivarustusest juba ammu õue grill-laua peale kolinud. Pannkoogihommikud värskes õhus valmistatuna on juba mitmendat päeva menüüs. Pealegi pidin viltu vedanud katsetusena ebaõnnestunuks tunnistama terve suure kausitäie jäätisemassi. Õnneks valmivad sellest üsnagi rammusast jäätisemassist lihtsalt suurepärased pannkoogid. Kohupiimased, toorjuustused, vahukooresed - ühesõnaga kõigest heast, mida lõpptulemusena ise-tehtud jäätis sisaldama pidi.

Siis on veel päevakorras külmsupid, grillimised ning õhtused soojad grillitud juustusaiad, mis pärast õhtust rannaskäiku on kui taevaõnnistus tühja kõhu täiteks koos piparmünditeega....mõnus. Kusjuures grillahi, mis nostalgilisi juustusaiu valmistab on juba omaette uunikum ja seisnud köögis aukohal niikaua kuni mina mäletada suudan. Peal on veel ilusti venekeelsete tähtedega kirjutatud sõna "Гурман".

Ja siis on menüüs loomulikult küpsetamata koogid, siin üks päris kiiresti valmiv ja hästi õnnestunud toorjuustukook. Kaunistuseks peal just need marjad, mida peenramaalt, puudelt või metsa alt leida on. Šokolaadikreem juustukoogi keskel on veel lisaks väikene maitserõõm.

360 g šokolaadimaitselisi küpsiseid
180 g võid
kaneeli

200 g toasooja šokolaadikreemi (nutella on hea valik)
200 g rõõska koort (35%)
400 g toorjuustu
1 dl suhkrut
mureleid (serveerimiseks)

Purusta küpsised ja sulata või. Sega need kaks komponenti omavahel kokku, lisa kaneel ning vooderda sellega lahtikäiva koogivormi (24 cm) põhi ja ääred. Aseta külmkappi tahenema.

Sulata veevannil šokolaadikreem pehmeks ning aseta vormi küpsisepõhjale. Pane kook tagasi külmkappi.

Vahusta koor ning sega kokku eelnevalt lahtisegatud toorjuustuga. Lisa suhkur ja sega ühtlaseks massiks. Pane segu koogivormi šokolaadikreemile ning aseta kook külma tahenema vähemalt kuueks tunniks kuni üleöö. Serveerimisel aseta koogile hooajalisi marju.

Pildikesi blogijate päevast

2011-07-11T00:44:00.003+03:00

Mõned fotomeenutused laupäeval (9.07) Sadamaturul toimunud blogardite päevast:

Piltide eest tänan Marjut (tassike.ee).
Blogardite päevast saab lugeda veel: siit ja siit

Jääkohv - kuumade ilmade asendamatu kaaslane vol2

2011-07-01T00:28:00.002+03:00

Igale korralikule vol1-le järgneb kindlasti ka vol2 ehk siis jahutav ja veidi piparmündine jääkohv. Hetkel tõesti üks minu asendamatu kaaslane praeguste ilusate ilmadega kuuma kohvi asemel . Jahutava magustoidusoovi tekkimisel jääkohvile katteks väike vahukooretups või kulbitäis jäätist.

2 dl kuuma kohvi
3 tl pruuni suhkrut
1 tl kakaopulbrit (magusat)
1,5 dl piima
punt piparmündilehti
jääkuubikuid

Lisa kuumale kohvile piparmündilehed ning lase ca 5 minutit maitsestuda. Lisa suhkur, kakao ning sega. Seejärel vala kohvisegu ja piim koos jääkuubikutega sheikerisse ning raputa segamini (võid ka mikserdada ilma kuubikuteta).

Serveerides täida pool klaasi jääkuubikutega, vala peale vahustatud kohv ning naudi.

Kodune kreemjas majonees

2011-06-27T01:05:00.003+03:00

Äärmiselt mõnus on valmistada kodus selliseid toite, mida tavaliselt oled harjunud poest soetama. Kodu-tehtud majonees on nüüd küll üks selline asi, millest ma olen sel nädalavahetusel täiesti sõltuvuses olnud. Avastasin selle olevat ideaalse võileivamäärdena - katteks mitte midagi- lihtsalt värske leivaviil koos ohtra koduse kreemja majoneesiga või siis soovitan peale uhada katteks paar keedumunaviilu.

Pole midagi öelda - ikka mitmeid kordi etem kraam, kui see mida poeriiulitelt koju saab tuua. Valmistamine on kiire ja lihtne ning väärib igati seda 5 minutit valmistusaega, mis majoneesi tegemisele kulub. Äärmiselt mõnus on asetada taldrikusse peotäis värskeid erinevaid salatilehti, veidike rohelist sibulat ning selle peale asetada kergelt keedetud munasektorid ja siis lusikatäied sedasama majoneesi - super. Retsept on mugandatud endale meelepäraseks majoneesi baasretseptidest.

2 munakollast
1 tl sinepit
1 sl sidrunist pressitud mahla
näpuotsatäis jahvatatud musta pipart
1,5 dl oliiviõli
suhkrut, meresoola

Mikserdades sega omavahel ühtlaseks massiks munakollased, sinep, sidrunimahl ja pipar. Hakka tasapisi (samal ajal mikserdades) juurde lisama õli. Õli lisamisega ära kiirusta, pigem lisa seda aeglaselt. Seejärel maitsesta majoneesi suhkru ja soolaga.

Mõned tähelepanekud:
*Majoneesi valmistamiseks peavad komponendid olema toasoojad;
*Parema tulmuse saamiseks lisa õli munasegusse tasapisi;
*Kodust majoneesi säilita õhukindlalt külmkapis;
*Kodune majonees ei säili väga kaua - ca 5 päeva
*Valmista majoneesi ka erinevate lisanditega - küüslaugumajonees, ürdimajonees, vürtsikas majonees.

Kiire suvine külmsupp kurgiga

2011-06-26T07:30:00.004+03:00

Paistab, et ilmad hakkavadki jälle päikeselisemaks muutuma. Õige-varsti jään väikesele puhkusele ja tundub, et päike soosib seda - milline õnn. Mõni aeg tagasi arvasin, et puhkus algab vihma, tuule ja külmaga. Ei taha ära sõnuda, aga vist ilmaga veab. Puhkuse ajal tulevad menüüsse kindlastri erinevad külmsupid, salatid peenramaal valmivatest komponentidest ning muu selline kerge ja värske. Nii jaanipäevast toibunutele, kui ka kuumade ilmadele sobivaks menüü koostamiseks soovitaksin aga ühte vägagi värskendavat külma suppi. Supi valmistasin hetkel toidupoes müüdavate soolaste jogurtitega, mistõttu ei vaja supp väga palju maitsestamist. Tavapärase külmsupi komponendi - keefiri kasutamisel lisada aga maitseaineid vastavalt oma eelistustele.

5-6le

250 g värsket kurki
150 g makrapulki
6 muna
kimbuke tilli
mõned varred rohelist sibulat
3-4 sl oliiviõli
2 tl suhkrut
soola, pipart

4 pdl soolast jogurtijooki (sibula-küüslaugu) või 1 l keefiri

Haki kuubiukuteks kurk, makrapulgad ja muna. Haki till ja roheline sibul. Sega kõik hakitud komponendid kokku ning sega sisse oliiviõli ja suhkur. Maitsesta vähese soola ja pipraga. Kõige viimasena vala juurde jogurtijoogid. V’imalusel lase supil enne serveerimist ca pool tundi maitsestuda jahedas.

Veel külmsuppe siit blogist:
Peedisupp külmsuitsuheeringa ja kurgiga
Külm peedisupp
Gazpacho
Okroška

Šokolaadi-piparmündijäätis

2011-06-22T06:34:00.003+03:00

Praegu, suvisel ajal (olgugi, et väljas meenutab ilm hetkel sügist) on siin blogis üheks populaarsemateks ja külastatumateks retseptideks erinevad jäätisepostitused. Seetõttu panen siia maiuspalaks kirja hiljuti valmistatud piparmündijäätiseretsepti. Seekordses kondenspiimakoguses on veidi teistmoodi, kasutasin eestimaise päritoluga kilepakendis kondenspiima, mis kaalub veidi vähem kui traditsioonilises purgis maius (täpsemalt siis 300g). Ja võin lubada, et nii jääb lõpptulemus minu arvates veelgi parem, kuigi võib-olla on selles süüdi lisanditeks jäätisesse läinud oma peenra piparmünt ja mõru šokolaad. Seekord riivisin šokolaadi riiviga (vahelduseks tavapärasele hakkimisele), sest nii jaotuvad need paremini kogu jäätisesse, mitte ei vaju lihtsalt külma mineva segu põhja.

Piparmündijäätise kummardajana noolib see retsept jäätise edetabeli esikolmikusse. Ja miks mitte proovida seda ka ilma šokolaaditea, lihtsalt oma aia peeneks hakitud piparmünt (seda võimalust peab lihtsalt suvel kasutama) ja vaniljejäätis.

6 dl rõõska koort (35%)
300 g kondenspiima (suhkruga)
50 g tumedat šokolaadi
3 sl hakitud värsket piparmünti (võib ka rohkem, näiteks 4 oleks veel sunnis:))

Vahusta rõõsk koor, kuni moodustuvad pehmed tipud. Lisa kondenspiim ja vahusta veel veidi, kuniks kõik ilusti seguneb. Riivi šokolaad riiviga ning lisa koos hakitud piparmündilehtedega jäätisesegule. Sega kõik korralikult läbi ja kalla see sügavkülma minevasse anumasse ning külmuta 5-6 tundi.

Beseekook vahukoore, maasikate ja biskviidiga

2011-06-19T23:57:00.006+03:00

Alati valmivad koogid mingi mõtte või isu tagajärjel. Minul mõlkus peas juba pikemat aega midagi beseelaadset. Praegusel suvisel ajal külastan päris tihti juba harjumusest hommikuti turgu - sealne melu ning kodumaised viljad ja ürdid turulettidel annavad justkui energiat terveks päevaks. Seal jäidki silma maasikad, suured ja siitsamast lähedalt Pärnumaa põldudelt pärit ja maitselt ühed magusaimad, mis see suvi üldse maitstud on. Maitsemeeled hakkasid vaikselt juba traditsioonilise vahukooretordi juurde minevat, besee veel lisaks ning nii see kook kokku ehitatud saigi. Sellesse vägagi suvisesse kooki on kaasatud, vahukoor, maasikad (see kooslus on juba ammu-ilma kokku loodud), beseekate ning mahlased biskviitkihid. Kõik need muudustavad ausalt öeldes vägagi mõnuse seltskonna. Immutada tuleks piimaga (mitte ära sellega koonerda), kui seltskonnas lapsi ei ole, võib veidi kreemlikööriga patustada.

Biskviit:
2 munakollast
2 muna
1,5 dl suhkrut
1 dl jahu
1 dl kartulitärklist
1 tl küpsetuspulbrit

Besee:
2 munavalget
1 dl tuhksuhkrut

Täidis:
200 g kohupiima (kandilises pakis)
2 dl rõõska koort (35%)
3 sl suhkrut
100 g maasikaid

Immutamiseks: piima

Vahusta munad (nii kollased kui ka terved munad) suhkruga heledaks vahuks. Lisa ettevaatlikult lusikaga segades juurde eelnevalt omavahel segatud kuivained Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva koogivormi põhjale ning küpseta 175 kraadi juures 5 minutit.

Samal ajal vahusta munavalged kõvaks vahuks. Seejärel mikserda juurde tuhksuhkur. Vala munavalgevaht eelküpsenud biskviitpõhjale ning küpseta 175 kraadi juures 25 minutit.

Täidise jaoks mikserda rõõsk koor suhkruga vahule. Lisa kohupiima ja väiksemateks tükkideks lõigatud maasikad. Vahusta veidi, kuni kohupiim seguneb. Lase ahjus küpsenud põhjal jahtuda ca tunnike. Lõika biskviidi osa niidi abil horisontaalselt pooleks. Immuta põhja piimaga ning aseta peale vahustatud täidis. Kata pealmise koogipoolega ning lase võimalusel veidi aega maitsestuda.

Kahe-juustu risoto soolalõhega

2011-06-15T06:42:00.008+03:00

Suvisel ajal on minu kõige lemmikumaks kohaks suvila põhjarannikul, mis asub üsna mere ääres. Pärnakana võiks ju öelda, et suvel on see linn ülekõige, aga siiski tahaks tihtipeale ära siit kärast-mürast.Tahan vaikselt nokitseda, värskes õhus süüa valmistada ning oma suvila ürdipeenart toiduvalmistamise tarbeks tühjendada. Mul on juba traditsiooniks saanud, et suvilas olles kolin oma pliidid, potid ja muu toiduga seonduva träni õue grilliplatsile ning sean sisse nö väliköögi hommikuste mee-pannkookide valmistamiseks, omleti meisterdamiseks, ürdileibade tegemiseks, liha grillimiseks ja muuks kokkamiseks - ühesõnaga valmistan kõike kõige paremat. Tõeliselt nauditavad on suvilas kohati mitmetunnisteks venivad ja käsikäes kulgevad toiduvalmistamised ja ühised hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid. See on pikk nauditav ettevõtmine alates toiduvalmistamisest kuni koristamiseni.

Selle kreemja risoto valmistamine on juba aga klassikaline roog, mis õues niimoodi valmib. Kõik löövad käed külge - kes hakib, kes joob risotosse mõeldud veini, kes läheb ürte korjama, kes vastutab kogu kupatuse valmimise eest. Tänu sellele on lõpptulemuses alati killuke erilisust tänu kõigi ühisele kokkamishasardile. Võiks öelda, et sellise retsepti baasil valmib minu kõige lemmikum risoto. Lõhet soolan selle toidu tarbeks tavaliselt kiirmeetodina, kuna selle toidu isu tuleb lihtsalt ühel hetkel ning siis on vaja võimalikult kiiresti soolalõhet valmistada.

neljale

0,5 sibulat, peeneks hakituna
250 g risotoriisi
2 dl valget vein
6 dl kuuma köögiviljapuljongit
100 g sulatatud juustu
1 dl parmesani, riivituna
200-250 g soolalõhefilee viile
väike kimbuke murulauku või küüslaugumugula rohelisi pealseid
soola
oliiviõli

Pane pliit keskmisele kuumusele ning kuumuta pannil ca 2 sl õli. Lisa peeneks hakitud sibul ning kuumuta see klaasjaks. Kuumutamise lõpu poole lisa riis. Prae riisi seni (ca 3-4 minutit), kuni riisiterad muutuvad kergelt läbikumavaks. Lisa riisi segades juurde vein. Kuumuta edasi paar minutit, et alkohol välja aurustuks.

Seejärel hakka järk-järgult kulbitäie haaval juurde lisama puljongit, ise vahepeal riisi segades. (Ära unusta kindlasti vahepeal maitsestada soolaga. Kui puljong riisi imendub, lisa uus kulbitäis puljongit. Jätka tegevust seni, kuni puljong otsa saab. Võta pann tulelt ning sega sisse sulatatud juust, riivitud parmesan ja murulauk. Aseta risotole peale kaas ning lase paar minutit rahuneda. Seejärel serveeri, asetades igale risotoportsjonile peale soolatud lõhefilee lõigud.

Maitsevesi - kuumade ilmade asendamatu kaaslane vol1

2011-06-09T06:34:00.004+03:00

Kohe kindlasti peab alustama sellest, et Pärnusse on jõudnud täielik suvi. Pargid ja rand rahvast täis ning merevesi juba vaat, et üleliia soe. Pärnu tänavakohvikud on suvenautijatest pungil ning tänavad suvitajate saginat täis - üleütlemata mõnus aeg. Eile võtsime sõbrannaga ette ka selle aasta esimese pikniku, mis suvetunnet ainult süvendas. Kui nüüd nuriseda, siis veidike palav on. Selliste suviste palavate ilmadega on mul aga kapis pidevalt kann sedasama sidruni-piparmündi karastavat jooki. Tõsiselt hea lihtne abimees praeguseks ajaks.

1-2 sidrunit
suur peotäis piparmündilehti
jääkuubikuid
vett

Pane viilutatud sidrunid ning piparmündilehed kannu ning tambi need kergelt puruks (piparmündi maitse tuleb nii paremini esile). Lisa jääkuubikud ning vala peale külm vesi. Lase 5 minutit maitsestuda ning siis naudi.

Rabarberikissell maasikavahukoorega

2011-06-07T23:38:00.005+03:00

Minule on lausa kohustuslikuks elemendiks valmistada rabarberi-hooajal kisselli. Seda kõige lihtsamat ja traditsioonilisemat, mida aastast-aastasse ikka tehtud on. Rabarberikissell on kuidagi eriline, vähemalt minu arvates. Võibolla on süüdi selles oma peenral olevate rabarberite kodune võlu, võibolla aga mõte sellest, et rabarberikisselliga on saabunud ka lõpuks see kauaoodatud suvi.

Vahukoor on suvel lausa asendamatu, kasvõi külma jäätisega, minu lemmiksuvise magustoidu Eton mess’ga või siis maiustamiseks sellesama kisselli peal pisikese vahukooretupsuna, mis vahustatud kokku rõõsast koorest, värsketest maasikatest ning veidikesest suhkrust. Manustada soovitan üks-ühele ehk siis üks supilusikatäis niisama maitsmiseks ning samapalju siis kissellile. Super-hea, ka praegu sellise sooja ilmaga.

1,5 l vett
500 g rabarbereid (kooritud ja tükeldatud)
3 dl suhkrut (suhkrukogus oleneb enda maitsest)
näpuotsatäis kaneeli
3-4 nelgitera
3 sl kartulitärklist
1,5 dl vett

Maasikavahukoor:
200 ml rõõska koort (35%)
1 tl vaniljesuhkrut
1 sl suhkrut
100 g maasikaid

Pane rabarberitükid ja vesi potti, lisa suhkur, kaneel, nelgiterad ning kuumuta keemiseni. Lase seejärel keskmisel kuumusel podiseda seni kuni rabarbertitükid on pehmed. Sega tärklis külma veega ning lisa segades kissellile. Kuumuta keemiseni ning võta siis koheselt tulelt. Jäta jahtuma.

Vahukoore jaoks vahusta suhkrud rõõsa koorega. Tükelda maasikad (jäta mõni kaunistuseks ka) väiksemaks ning poole vahustamise pealt lisa vahukooresegule. Valmis maasikavahukoort serveeri koos jahtunud rabarberikisselliga.

3 torti lapsele

2011-06-06T01:09:00.006+03:00

Tänane päev pani punkti mitmepäevasele lapse 3 aasta sünnipäevarallile. Järgnevalt mõned tordikesed sünnipäevalapsele. Otsustasin loobida see aasta tüüpilistest biskviidiga valmistatud kookidest. Niisiis tegin õhulise kohupiimatäidise ja muretaignaga küpsetised, katteks martsipan.

Tort lastepeole:

Tort lasteaeda:

Kook sugulastega sünnipäevapeole:

Rabarberiliköör - üks õigehea kodune naps

2011-05-31T20:55:00.005+03:00

Tundub, et märksa populaarsemaks on saanud rabarberikaraski postituses välja hõigatud rabarberiliköör kui küpsetis ise. Niisiis panen siia kirja imelihtsa koduselt valmistatud likööriretsepti. Kõik sai tegelikult alguse Tammuris maitstud kodunapsidest, mis maitsesid oivaliselt. Sealt hakkaski mõte töötama. Tuuligi lubas oma koduse likööritehase käima lükata:) Minul on lisaks sellele plaani võetud maasikalikööri tegemine, siis veel mustika, alõtša ja ebaküdoonialiköör - undub tulla üsna liköörirohke hoidisteriiul see aasta. Te ei kujuta ette seda värvidemängu, kui valmistada likööri vaid ühte sorti marjaga.Maasikas jääb äratuntavalt punakas, ploom kergelt lillaka varjundiga jne. Niisiis, Tammuri talu liköörid on maitstud ning nüüd oli vaja vaid retsepti. Selle sooviga pöördusin kohe vanaema retseptivihikute juurde. Alati on nendest abi, kui vaja miskit nostalgilist. Ükskõik, kas otsid halvaakoogi, vana hea rosolje või vahukoorekuhilakoogi retsepti, siis need on ustavalt alati olemas nendesamade kolletunud vihikute vahel. Tuleb välja kodunapsu tegemine on imelihtne, vaja vaid meeles pidada - 2-2-2 ehk siis kõiki koostisosi võrdses koguses. Natuke kohandamist, kuid üldjoontes lähtusingi sellest samast põhimõttest. Maitsta saab seda alles külmade ilmade tulekul, nii et seni läheb jahedasse maitseid täiustama.

2 kl rabarberitükke (või siis maasikaid või mustikaid või vaarikaid vms)
2 kl suhkrut
2 kl viina

Sega rabarberitükid suhkruga. Lase 10 minutit seista ning siis vala peale viin. Kata purk kaanega ning lase jahedas ca 3-4 kuud maitsestuda. Lõpptulemuseks on umbes 25%-se alkoholisisaldusega liköör.

Kardemonine rabarberikarask

2011-05-30T08:53:00.007+03:00

No milliseid muid kooke hetkel ikka küpsetada, kui rabarberid vohavad õues kasvada. Ei leia vist praegu midagi paremat, kui endavalmistatud rabarberikissell, kerge hapuka vindiga rabarberijook või enda küpsetatud mahlased koogid, kus sellesama rabarberiga koonerdatud pole. Nädala eest läks pudelisse valmima ka rabarberiliköör, mida loodetavasti saab juba sügisel mekkida.

Nädalavahetusel sai minu köök täis aga rabarberikaraski oivalisi lõhnu. Ei ole üldse suur piima sõber, aga üks klaasitäis piima ja värske rabarberiküpsetis on ju justkui kokku loodud kooslus. Ja nii olingi ma ettenägelikult poest varunud valmis piima, et siis seda äsja valminud sooja küpsetist klaasi piimaga nautida. Minu suurest lemmikust kardemonist ei saa ma mitte kuidagi üle ega ümber, nii et ei mõelnudki ennast tagasi hoida ning üks teelusikatäis rändas ka sellesse kooki. Mulle meeldib mandlite ja rabarberi omavaheline kooslus, veidike kardemoni täiustab maitset veelgi. Oma lihtsuses ja mõnusas mahlakuses rändab see karask minu rabarberikookide esiridadesse kohe tuhinal.

125 g hapukoort
1 muna
2 dl piima
näpuotsatäis soola
1,5 dl suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
2 dl odrajahu
2 dl nisujahu
50 g võid, sulatatuna

Kate:
250 g rabarbereid (kooritud, tükeldatud)
1 tl kardemoni
1 väike tl kaneeli
3 sl suhkrut
2 sl mandlilaaste

Sega hapukoor ja muna. Lisa piim, sool ja suhkur, sega. Seejärel lisa küpsetuspulbriga segatud jahud ja sulatatud või. Pane tainas küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäivasse 26 cm läbimõõduga koogivormi.

Sega omavahel katte-ained ning aseta koogivormi tainale. Küpseta 180 kraadi juures 40 minutit.

Peedipesto

2011-05-25T06:19:00.003+03:00

Viimasel ajal tunduvad minu kööki vallutavat erinevad pestod. Ürte ning umbrohulisi on niipalju endal käest võtta, et peaks lausa kohustuslik olema ja neid kõiki maksimaalselt ära kasutama. Praegu ongi üldiselt nii, et kasutan võileivakattena vaid valdavalt pestot. Pole ju mõtet koormata oma võileiba kümne asjaga, ilma neid maitseid kõiki koos tundmata ja nautimata. Nagu ütles Tammuri talu peremees, siis pesto valmib igasugusest rohelisest lehest. See pesto on selles mõttes veidi erinev, tänu peedile.

Sellise peedipesto võrgutav maitse jäi meelde hiljuti kohvik Mooni külastades, kus see minu tellitud salatis tekitas üllatavat maitseelamust. Tekitas tõelist sõltuvust, mistõttu on ainuõige seda ka ise kodus teha. Vihjamisi ütlen, et tunduvalt maitsvam on valmistada seda pestot röstitud peetidest, kuna see annab ikka hoopis maitsvama maitse, kui niisama keedetud peedist valmistatu. Soovitan kasutada traditsiooniliste seemnete (päevalille-, seedertmänni-, kõrvitsaseemned) asemel pähkleid, mis tekitavad minu meelest tunduvalt mahlasemat ning nüansivõrra rikkamat maitseelamust.

300 g toorest peeti

2 küüslauguküünt
1 tl oreganot
soola
25 g parmesani
1-1,5 dl oliiviõli
2 sl röstitud päevalilleseemneid* (soovitan soojalt kasutada India või Kreeka pähkleid)

Koori peedid ning lõika õhemateks viiludeks või sektoriteks. Aseta need ahjuvormi ja lisa viilutatud küüslauguküüned. Piserda peale veidi õli ning raputa peale oreganot ja soola. Rösti peedisektoreid ahjus 200 kraadi juures (kasutasin grillrežiimi) 40-45 minutit. Seejärel lase veidi jahtuda.

Seejärel pane köögikombaini needsamad grillitud peedid ja küüslauguküüned (koos vormis oleva õliga). Lisa riivitud parmesan, seemned ja õli (vastavalt kui vedelat või tihket pestot soovid) ja mikserda kõik ühtlaseks. Ongi valmis.

*seemnete röstimiseks pane need kuivale kuumale pannile ning lase neil seal õigeveidi pruunistuda.

Tartu, blogijate kohvik ja Tammuri talu

2011-05-23T00:04:00.012+03:00

Nädalavahetusel toimus mitmel pool üsna palju erinevaid toidulisi ettevõtmisi. Meie kui blogikohviku1 osavõtjad suundusime Tartusse, kus siis leidis aset seesama kohvikuteemaline ettevõtmine. Saabusime Tartu ca kell 13.00, siis kui Tartu toidublogijate kohvik oli juba küpsetistest tühjaks müüdud. Järgi oli vaid kolm tühja lauakest ning nüüd oli vaja vaid kujutlusvõimet. kui lookas need lauad erinevatest küpsetistest. Siiski tänu tutvustele köögipoolele saime suu magusaks blogijate valmistatud koogikestest.

Ma võin kohe hoiatuseks öelda, et muljeid on rohkem kui sõnades soov edastada, sest väljasõidu tippsündmuseks oli Tammuri talus toimunud õhtusöök. Enne kohalejõudmist Tammurisse oli õhus kerge ootusärevus - milline on menüü? Kuidas maitsevad toidud? kas vastab üldse ümerkaudu kuuldud ootustele? Tunne oli täpselt nagu lavanärv enne lavale astumist kooli jõulunäidendis. Aga eks see blogardite elu ongi selline teistele võibolla veidi kentsakas ning toidukeskne. Rääkimata sellest, et päev algas, päev kesti ja päev lõppes toiduteemadel. Tammuri talu on aga üsna omanäoline koht ning kindlasti külastust väärt.

Oma söögisoov tuleb eelnevalt broneerida, menüü on olematu ning koka ehk talu peremehe Erki Saare enda fantaasiatel tuginev, vastavalt siis toorainele ja meeleolule valmiv. Ühesõnaga, saad teada alles lauas, mida sööma hakkad.

Meie õhtusöök toimus imearmsas pisikeses aidamajas, laitmatult valgete linadega kaetud laua taga. Laual spinatiga kaunistatud kannuveed ning imepehmed saiaviilud punemepestoga.

Ja siis see suur maitsenaudingujada algaski koos toidukõrvale valitud veinidega. Esmalt hanemaksavorm sibulakoogi ja Põltsamaa Kuldse želeega. Vorm tundub ehk veidi kohatu sellise maitse kohta, kuid kõlab siiski ju nii koduselt.

Järgnes rabarberi-juustukastmega ravioolid ahvenamarja täidisega - peab ütlema, et oleksin tahtnud sõna-otseses mõttes taldriku kastmest tühjaks lakkuda. Geniaalse täidisega täidetud ravioolikesed olid nii mahlased ja tavapärasest täidisest erinevad.

Seejärel veidike oigamist juba täituva kõhu pärast ning siis saabus lauale pearoog - filotainas ahven, õhuline porgandivorm vähikastmega. Imeline.

Magusaks kahekihiline šokolaadivaht - valge šokolaadi rosee-pipra ja rummi-espressovahuga, mille kõrval pähkline besee ja ploomifilee. Ja siis tulid lauale õhtu joogistaarid - kodused kodumarjadest valmistatud liköörid - oli mustika, mustsõstra, ploomi, maasika, ebaküdoonia, alõtša. Täiesti kiiduväärt joogipoolik lihtsalt nautimiseks.

Ja kõige selle lõpetuseks kohv koos kõrvitsaseemnetrühvliga.

Milline elamus ning milline õhtu. Kõhud täis ning meeled täis emotsioone. Tuju hea ning meeldiva seltskonnaga veedetud päev igati kordaläinud. Aitäh reisikaaslastele:)

Norrakate pruun juust moosileival

2011-05-21T09:42:00.003+03:00

Veel enne seda, kui hakkab sõit koos teiste toidublogarditega Tartusse sealseid toiduvõlusid avastama, saab siia üles kirjutatud üks kokkuloodud maitsekooslus. Moos-pruun juust-leib on kokkusobitatud võileib, veidike magus ja veidike kiiksuga heas mõttes. Maitseb sarnaselt, nagu sai väiksena söödud suvila sillapoest ostetud Keila pagarite poolt valmistatud pehmet rosinasaia, mille peal oli õhukese või-kihi all kindlaks komponendiks juustuviil.

Pruun juust ehk siis Gudbrandsdalsost on üsnagi tugevamaitseline juust, mis esmalt niisama maitstes tekitas sellise "huvitava" maitse tunnet. Koos moosi ja leivaga oli aga kokkusobitatud ideaalne kolmik. Ostsin endale Norrast suure-suure tüki seda juustu kaasa, nii et saan neid võileibu päris pikka aega teha. Ohh ja sealne pruunist juustust valmistatud magusapoolne määre on võrratu! Kusjuures norrakate kodudes valmib hommikumüsli traditsioonilistelt veidike väiksemateks murtud Flatbrød'idest, mis segatud veidikese riivitud pruuni juustuga. Juurde valada piima ning kõige peale veidi moosi. Soovitan.

leivaviile
paksemat moosi (mulle meeldib punase- või mustsõstramoosiga)
pruuni juustu viile

Ega siin keerulist miskit olegi. Määri leivale moosi, kata juustuviiluga ja voilaa:)

PS! Veidi keerulisemate, aga ka kergemate võileibade ideid saab nami-nami kooskokkamisest.

Kokku saavad pirn ja rabarber traditsioonilises biskviitkattega koogis

2011-05-14T21:53:00.004+03:00

Minu rabarberikoogiaeg ei ole õige ilma selle traditsioonilise biskviitkattega koogita. Paar päeva tagasi seisin turul lahtise kaalušokolaadi sooviga ostujärjekorras ning koogiriiulitelt hakkasid tahes-tahtmata silma puudersuhkruga ülepuistatud rabarberikoogid - ikka see vana hea klassikaline koogike. Isust võitu ei saanud ning kodus võtsin ette ühe samalaadse koogivalmistamise. Retsept sarnaneb tegelikult minu varasemale re tseptile, ainult, et sellest koogist tuleb rohkem ja suurem kogus, mis on ju hea?!

Nagu ikka on midagi küpsetamisel puudu, kord on kohupiimakoogi tegemisel liiga vähe kohupiima, kord jälle jääb leivatainasse olemasolevast rukkijahukogusest liiga väheks. Seekord oli siis rabarberite hulk napp. Minu uskumuste koguselt peab aga täidist koogis olema pigem rohkem kui vähem, nii et pikemalt mõtlemata rändasid rabarberitele kooki juurde pirnid. Rabarberite hapusust ja küpsete pirnide magusust arvestades, olid need kaks kooki ideaalselt loodud. Lihtne mõnus kook, kus kaneeliga koonerdada ei tohi.

3 dl jahu
2 sl suhkrut
näpuotsatäis soola
125 g võid
1 sl vett

Täidis:
ca 400 g rabarbereid
3-4 pirni
5-6 sl suhkrut
kaneeli

Kate:
3 muna
1,5 dl suhkrut
1 dl jahu
1 dl kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit

Põhja jaoks sega kuivained omavahel, näpi hulka või, lisa vesi ning mudi tainas sõmeraks. Raputa küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile (24cmx36cm). Suru kergelt jahuste kätega tainale. Küpseta põhja 200 kraadi juures ca 10 minutit.

Koori ja tükelda rabarberid ning pirnid ja sega kokku suhkru ja kaneeliga. Aseta eelküpsetatud põhjale ning küpseta veel 10-12 minutit.

Katte jaoks klopi munad suhkruga kõvaks vahuks. Lisa munavahule küpsetuspulbriga segatud jahu ja kartulitärklis ning sega ettevaatlikult. Laota küpsetatud rabarberisegu peale ning pane veel ahju küpsema ca 10-15 minutiks ehk seniks kuni kate on pealt kuldpruun.

Porgandikirju šokolaadikook apelsiniglasuuriga

2011-05-11T22:43:00.004+03:00

/Prindi retsept/

See koogike on tegelikult tehtud mõni aeg tagasi Norra lumiste mägede keskel ning valmis õhtuse koogisöömingu tervituseks. Õigemini olime sõbrannadega ikka päris kõrgel mäe tipus, kus köögis avanev vaade oli vaatamist väärt. Kohalikus toidupoest hankisime vajaliku tooraine, kaasa-arvatud ka eesti sugemetega traditsioonilise sulatatud juustu. Seejärel koogitegu võõras köögis võis alata, see pole kusjuures üldse mitte lihtne:) Porgandi riivimisel oli esialgu abiks üks udupeen ja imenikerdustega riiv, mis aga õigepea asendus ikka selle vana hea riivimoodi abilisega. Kook tuli siiski täitsa koogi moodi, maitselt mahlane ning glasuur üle ootuste hea... Aitäh preili K-le koogitaldriku hoidmise eest ning preili M-le varjude peletamise eest pildil:)

3 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
2 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
0,5 tl kaneeli
3 sl kakaod
125 g võid, sulatatuna
2 muna
1 dl kanget leiget kohvi
3-4 porgandit, riivituna

Glasuur:
300 g sulatatud juustu
3 dl tuhksuhkrut
1 apelsini pressitud mahl

Sega omavahel kuivained. Lisa segades juurde sulatatud või ja munad. Seejärel vala juurde kohv. Kõige viimasena sega taignasse riivitud porgand. Vala taigen küpsetuspaberiga vooderdatud ümmargusse (Ø24cm) koogivormi ja küpseta 175 kraadi juures 40 minutit. Lase koogil enne glasuuri peale panemist jahtuda veidi.

Glasuuri valmistamiseks sega toasoe sulatatud juust tuhksuhkruga. Lisa pressitud apelsinimahl ning sega ühtlaseks. Määri glasuur jahtunud koogile ning lase sel vähemalt pool tundi jahtuda.

Nõgesepestoküpsised

2011-05-06T22:19:00.004+03:00

/Prindi retsept/

See on juba sel nädalal teine kord, kui teen seda rohelusest rõkkavat tõesti tohutu head nõgesepestot. Tegemine on nii lihtne, kahju ainult, et nõgesed hakkavad vaikselt aiast lõppema. Kusjuures, esimene ports läks lihtsalt niisama värskele saiale ja leivale katteks ning rohkem justkui ei jagunudki. Nüüd proovisin keeruküpsistes, mis valmisid sarnaselt kaneeli-suhkruküpsistele. Lihtne aga, maitselt nii head.

500 g külmutatud pärmi-lehttainast
nõgesepestot

Laota tainas tööpinnale. Määri pealt nõgesepestoga (pane täpselt niipalju, nagu määriksid leivale võid ilma koonerdamata:)). Rulli tainast pikemast servast mõlemalt poolt rulli kuni keskpaigani. Lõika noaga ca 0,5 cm paksusteks viiludeks ning aseta lõikepind allpool küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 175 kraadi juures ca 15-20 minutit.

Umbrohutoidud - kiire nõgesepesto

2011-05-04T07:40:00.009+03:00

/Prindi retsept/

Avastasin täna hommikul aias tõelise nõgese koloonia. Korra köögist läbi, käärid pihku ja õue tagasi nõgeseid korjama. Iga kevadega on mul ühe rohkem tunne, et kevadeti täidan kergelt niitja eesmärki. Noori naadilehti on rohkesti aias vähendatud, paar päeva tagasi sattusid mulle korjamiseks ette võilillelehed, täna-homme olen nõgeselainel, nii et umbrohuga söögitegemine on praegu esmatähtis. Ma juba ootan varahommikusi päikeselisi turulkäike, kus igasugu hooajalist toidukraami saab endale hommikusöögiks ning terveks päevaks soetada. Pealegi ostsin endale paar päeva tagasi uhiuue ratta - kergelt retrohõngulise, eest suure korviga, kuhu igasugu turukraami saab ära mahutada mahutada. Nii, et vaim on valmis, korviga ratas ka olemas, puudu on vaid hommikused kauplejad turuplatsilt....oehh ootan. Niisiis - nõgesepesto, lihtsalt suurepärane, mida kõike umbrohust teha võib. Minule meeldib valmistada sellist paksemat pestot, veidi sellise määrde sarnast, sest võin kinnitada, et röstsaial on see imemaitsev.

Pealegi on nõges väsimuse peletaja, kõhuvalude ja verejooksude alandaja. Loomulikult on nõges suurepäraseks energiaallikaks, mistõttu sobib kevadperioodil toidus tarvitamiseks hästi. Kasutasin selles pestos tavapärase seedermänniseemnete asemel kergelt pannil röstitud india pähkleid. Valmis pestot on hea väikese purgina külmkapis hoida (ära selle tarvitamisega liiga kaua aega venita) ning siis tarbida saia-leivakattena, pasta kastmes, kala valmistamisel, soolastes küpsetistes jne.

75 g nõgeselehti
75 g india pähkleid,
75 g parmesani (eelistagem Valio Fortet)
0,75-1dl oliiviõli*
0,5 küüslauguküünt
meresoola (maitse järgi)

Vala nõgeselehed üle keeva veega, lase ca 3-5 minutit seista ja seejärel kurna korralikult. Rösti pannil pähkleid paar minutit ning pane kõik koostisained mikserisse. Mikserda ühtlaseks. PS! Selleks, et mitte kõrvetada saada korja nõgeseid kummikinnastega.

*Minule meeldib selline paksem ja tihkem pesto, kuid selle konsistentsi saab reguleerida oliiviõli kogusega.

Teised blogardid:
Piret tegi hiljuti võilillepestot
Mari-Liis tegi ka võilillepestot

Kevadine iiriskattega rabarberikook

2011-05-02T22:49:00.004+03:00

/Prindi retsept/

Tõsi on, et minu peenramaa rabarberid on veel tibatillukesed ning ühte korralikku koogi jaoks alles liig-väikesed. Kuid sellegipoolest oli eile siis see päev, kui tegin selle aasta esimese rabarberikoogi. Kusjuures avalöök esimesele rabarberiküpsetisele osutus vägagi maitsvaks. Mahlane, veidi keeksilaadse koostisega põhi, millel ilutsevad rabarberid muudavad kogu koogi põhjaosa meeldivalt mahlaseks. Koogi kate on on pehme iiriskaste, mis teebki terve koogi täiuslikuks. Peale raputasin purgi põhjas olevad viimased mandlilaastud ning nii tuligi kokku üks super-kook, mis on pürginud ühe päevaga minu rabarberikookide lemmikute hulka:)

200 g toasooja võid
2,5 dl suhkrut
2 muna
200 g hapukoort
1 tl küpsetuspulbrit
3 dl jahu

Täidis:
450 g rabarbereid
75 g suhkrut
1 tl kaneeli
1 sl maisitärklist

Kate:
75 g suhkrut
50 g võid
0,2 dl rõõska koort (10%)

Vahusta (lusikaga) toasoe või suhkruga, seejärel lisa munad ja hapukoor. Sega omavahel kuivained ning lisa tainale. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse vormi (läbimõõt: 26cm). Koori ja tükelda rabarberid ning sega ülejäänud täidiseainetega. Laota rabarberid koogitaina peale ning küpseta 190 kraadi juures 40-45 minutit. Lase veidi jahtuda.

Täidise valmistamiseks sulata suhkur pannil vedelaks lisa või ning sega ühtlase massi moodustumiseni. Seejärel vala juurde rõõsk koor ning sega uuesti ühtlaseks massiks. Vala iirise-kate koogile ning lase tunnike enne söömist jahtuda.

Umbrohi pannkookidesse ehk pontsakad porgandi-naadipannkoogid

2011-04-28T14:29:00.006+03:00

/Prindi retsept/

See aasta käisin ma juba ammu oma tagaaias naadilehti taga otsimas. Miskipärast ei tahtnud teised veel kuidagi mulla seest välja kippuda. Veidi aega olin reisil ning tagasi tulles mühisesid naadid ikka päris rutakalt kasvada. Lisaks on tärganud veel võilillelehed ning nõgese-hakatised. Peenra peal tärkavad estragon, murulauk, münt ning muud ürdilised.

Eile korjasin peenralt välja peotäie maapirne, mis leidsid tee kõige traditsioonilisemasse salatisse, koos värske tilli, oliiviõli ja veidikese fetaga, mis kannatamatult oma kasutamiskorda ootas. Naadi lainel olles aga tegin esmalt eelmine aasta valmistatud naadimuffineid, mis on saamas vist minu iga-aastaseks kevadtraditsiooniks.

Eile võtsin kausitäie naadilehtedega ette pannkookide tegemise, mis sai lisandiks endale veel veidi porgandit ning kartulit.

125 g porgandit
150 g kartulit
2 peotäit noori naadilehti
2 dl jahu
näpuotsatäis soola
1,5 dl piima
1 muna

Puhasta ja koori porgandid/kartulid ning riivi jämeda riiviga. Loputa naadid voolava vee all ning raputa kuivaks. Sega omavahel jahu ja sool (vastavalt maitsele) ning lisa juurde piim ja muna. Kõige lõpuks sega sisse riivitud porgand, kartul ning peeneks hakitud naadilehed. Pane pisikesed tainaportsud kuuma õliga piserdatud praepannile ning küpseta mõlemalt poolt kuldseks.

Kohupiimasalat lillkapsaga

2011-04-25T06:56:00.007+03:00

/Prindi retsept/

Tere-tulemast kevadsuvised ilmad! Täpselt selle mõttega ja riietusega jalutasin nädalavahetusel lapsega linnas ringi - tulemuseks kurguvalu, nohu ja köha. Nii, et nagu ammu on teada - sellised ilmad on salakavalalt petlikud. Tänu aga sellistele ilmadele oli peateemaks grillimine ehk siis selle aasta esimene liha söömine õues. Need esmased grillimised on ikka kõige parema, siis on innustust, lusti ja mõtteid, et selline tegevus võik kogu aeg olla. Paraku aga jaanipäevaks on juba tunda kergeid tüdimuse märke grillimisest. Grillimine grillimiseks, aga salat, mida olen kahel nädalavahetusel teinud on kuidagi uudselt hea vaheldus, kas siis niisama või lisandiks mõne toitvama roa kõrvale. Valmib see siis poes müüdavast uuest soolasest kohupiimast. Punapõsksed redised juhtusid lihtsalt poeriiulil käeulatusse ning sobivad niisama krõmpsutamiseks ideaalselt.

Pean kindlasti mainima, et kauss, millesse on asetatud redised, tegin ma ise Pärnus asuvad Gildi majas. Õigupoolest tahtsin teha kaks kõrge servaga kruusi, aga näe algaja õnne osavusega piirdusin madalamate magustoidu kaussidega:)

2 tuunikalakonservi (õlis või vees)

400-500 g lillkapsast
200 g kurki, kuubikuteks lõigatuna
300 g soolast kohupiima redise lisandiga soola

Nõruta tuunikala korralikult. Lõika pestud lillkapsas väikesteks õisikuteks ning sega kokku tuunikala ja kurgikuubikutega. Kõige viimasena sega sisse kohupiim. Maitsesta soolaga ning serveeri kohe.

Pasha-teemaline mannapuder ehk kuidas maitsvalt kõike ära kasutada

2011-04-23T01:39:00.007+03:00

/Prindi retsept/

Teatud toorainete puudumisest võivad teinekord sündida kõige paremad palad. Nimelt oli paar päeva tagasi pudru valmistamiseks vajaminev viimane piimatilk liitunud hommikuse kohviga. Kuna olen liigvarajane ärkaja, siis poodi minekuks oli kellaaeg ilmselgelt veel liiga vähe. Niisiis otsustasin ära kasutada eelmisel õhtul sõelale nõrguma pannud pashast läbi sõela nõrgunud vadakut. Tavaliselt kasutan seda kõhklemata pannkookide valmistamisel, sest rammusust, magusust ning kuhjaga häid omadusi on sel küllaga. Nagu ma ka oma eelmises postituses mainisin, siis pudruga sobis pashavedelik täiuslikult. Tulemuseks ei olnudki selline tavaline mannapuder, pigem ikka nagu veidi uhkeldav magustoit, mis viimaste päevade päikesepaistelised hommikud veelgi paremaks muudab. Keetmine/valmistamine käib tunde järgi, nii nagu pudru tegemisel kombeks.

mannat
pashast nõrgunud vadakut
veidi piima

Keeda mannapudru, nagu ikka, ainult et tavapärase piima asemel kasuta vadakut (soola ja suhkrut lisama ei pea, kuna kasutatav vedelik on juba suurepäraselt maitsestunud). Poole pealt lisa veidike piima (ca 1 dl) ning keeda puder valmis.

Põhjatu kohupiima-kookoskook ja veidi sidrunit

2011-04-21T06:39:00.005+03:00

/Prindi retsept/

Minu selleaastased pasha-teod on juba ammuilma alanud. Praegugi nõrgub üks sõelal, et homseks söömiseks valmistuda. Kusjuures, valmistasin eile pashast nõrgunud vedelikust mannaputru, mis oli nii hea ja siidine - just täpselt nagu miski hea magustoit. Pasha tegemisel olen ikka truuks jäänud minu vanale heale retseptile. Kõik on selle retsepti järgi valmistades täpselt paigas ning õnnestumine on päris kindel.

Viimasel ajal on minu kapisahtlitesse kogunenud aga üsna palju kookoshelbepakke. Peamiseks põhjuseks leivaküpsetamine, millest ühte leivapätsi lisan paar peotäit kookoshelbeid. Seetõttu läksid selleski koogis kasutusele kookoshelbed. Selleks, et kooki kiiremini valmis saada, jätsin ära traditsioonilise koogipõhja. Lihtsalt üks kiiresti valmiv kohupiimane kook pühadeks, mis veidi kohupiimavormi moodi, kuid siiski koogiline.

150 g toorjuustu
500 g kohupiima (teralist)
100 g hapukoort
3 muna
1 riivitud sidruni koor
1 riivitud sidruni mahl
100 g kookoshelbeid
2 dl suhkrut
3 sl jahu

Sega omavahel toorjuust ja kohupiim. Lisa hapukoor, munad, sidrunikoor ja -mahl. Lisa ülejäänud ained ning sega kõik ühtlaseks. Vala segu kandilisse vormi (25x17cm) ning küpseta 175 g juures 30-40 minutit.

Praesibulaga ahvenamari

2011-04-20T01:42:00.004+03:00

/Prindi retsept/

Pärast nädalast puhkust tänase päikeselise hommikuga tööle jalutades oli kuidagi väga suvine tunne juba meeltes. Veidike tahtsin juba äraütlemata toredast puhkusest argiellu naasta, suur osa aga tahtis veel õigepisut puhata. Otsustasin enne tööpäeva algust õigeveidi turule kiigata. Olin kuulnud, et karulauk juba vohab ning turul see juba saadav kaup, nojah... Pärnu turul vist mitte. Siiski astusin sisse turu kõige lemmikumasse poodi - kalapoodi. Tegin vist õigesti, sest kohe esmalt hakkas mulle silma ahvenamari, hinnaks ülihead 1,6€. Mis saaks veel sellisest leiust parem olla??!!?

Loomulikult lasin müüal seda head kraami endale kaaluda. Lisaks veel paar prisket lestakala ning oligi tuju kohe erksam. Õhtul valmistasin miskit lihtsat - praesibulatega praetud ahvenamarja. Kõrvale kuldkollased keedukartulid, mis pisikese hapukooretupsuga sobivad kaaslasteks ju ideaalselt.

Retsept on lihtne: esmalt täna õnne, et selline ost just täna hommikul teoks sai, seejärel valmista ette toorained ning viska need pannile. Maitseks veidi soola ja pipart. Täpsemalt siis nii:

500 g ahvenamarja
1 keskmine sibul
soola, pipart

Eemalda ahvenamarjad nö kiledest. Haki sibul hästi peeneks ning prae pannil õlis klaasjaks. Poole küpsemise pealt lisa ahvenamari. Prae mari ilusti läbi, kuni roosakas värvus kaob. Vahepeal soola ja pipraga maitsestades. Serveeri koos keedukartulite ja hapukoorega.

Pastinaagisupp ning lugu sellest, kuidas me Marjuga ühel laupäeval süüa tegime

2011-04-12T02:59:00.007+03:00

/Prindi retsept/

Marju on üks imearmas inimene, täpselt samasugune toiduarmastaja nagu minagi ja pealegi ühe tohutu armsa toidublogi perenaine (www.tassike.ee). Mõlemad, pooleldi Pärnu tüdrukud, otsustasime üksteist peaaegu et tundmata vanas tuttavas nurgapealses kohvikus kokku saada (pärnakad vist teavad, kus kohas müüakse kõige lummavamaid kardemoni-sukaadisaiakesi). Minul oli kaasas kotike kirsi-martsipanirulle, mis loomulikult koos minuga paar tänavavahet enne koos lumme kukkusid. Marjul oli kaasas aga pakike omatehtud muffinitega. Seal me siis kohvikus jutustasime (ca 4-5 tundi??), loomulikult toidust eelkõige.

Vahepeal selgus muidugi, et Tallinnas oleme peaaegu, et naabriplikad, millest siis hakkas ki arenema meie kokkamisüritus. Kokkulepitud - mina mõtlen retseptid ning Marju võtab kaasa oma lummava fotograafia-ande. Ideeks teha toitu, pildistada ning loomulikult omavalmistatut nautida.

Täpsemalt laupäevane menüü:

Pastinaagisupp väikese sibula, kõrvitsa ja kitsejuustuga;
Muffinsaiad siiruviirulise või ja päikesekuivatatud tomatitega;
Kihikook šokolaadipudinguga

Võib öelda, et kõik sujus - jutuvadin, mis käib ühe laupäevase õhtu juurde oli olemas, lisaks veidi lõhutud nõusid, köök täis ampsatama panevaid toidulõhnu ning veidi köögisegadust.

Meie koosküpsetamislaupäevast saad lugeda ka Marju Tassikese blogist.
Retsept: Ragne Värk
Fotod: Marju Randmer (tassike.ee)

neljale-viiele

2 sibulat
400 g pastinaaki
400 g kõrvitsat
5 dl köögiviljapuljongit
5 dl piima
100 g Merevaigu sulatatud juustu maitserohelisega
kitsejuustu
soola

Puhasta ja koori juur- ja köögiviljad. Haki sibul ning tükelda pastinaak ja kõrvits. Prae sibul potis kergelt õliga piserdatud pannil klaasjaks. Lisa köögiviljapuljong ning kõrvitsa-ja pastinaagikuubikud. Kui pastinaak on pehmeks läinud, lisa piim. Kuumuta kuni keemiseni. Seejärel püreesta ning sega sisse sulatatud juust, vajadusel maitsesta soolaga. Serveeri suppi kitsejuustukettaga.

Muffin-saiad siiruviirulise võitäidise ja päikesekuivatatud tomatitega

2011-04-12T02:38:00.006+03:00

/Prindi retsept/

Mulle tundub, et olen juba kõigile ülearu kurtnud oma võisaiakeste-sõltuvust. Need peavad olema eriti mahlased, võised, kihilised ning parajalt soolased, justnagu ühes pealinna koogilõhnu täis kohvikus. Võisaiakestega ma ise mässama ei hakka, olen paar korda küll proovinud, kuid tulemus ei ole selline nagu ideaalse võisaia puhul ootaksin. Kord on liiga tuim, kord mage ja siis veel tuhat erinevat põhjust. Niisiis olen teinud nö erinevaid asendus- ehk nö laisainimese võisaiu. Need siiruviirulised muffinivormides küpsenud saiakesed tulid kuidagi eriliselt maitsvad... ja rõhudes lihtsusele, siis enam lihtsam olla ei saagi.

Meie koosküpsetamislaupäevast saad lugeda siit kokkama blogist ja Marju Tassikese blogist.
Retsept: Ragne Värk
Fotod: Marju Randmer (tassike.ee)

25 g pärmi
3 dl käesooja vett
9 dl jahu
2 tl soola
2 tl suhkrut
3 sl õli
125 g võid, toasooja
2 sl oreganot meresoola
4 päikesekuivatatud tomatit

Murenda pärm ning sega sooja veega kuni lahustumiseni. Lisa ca 3 dl jahu ning jäta pooleks tunniks sooja kohta seisma (selle ajaga hakkab taigen kerkima). Seejärel lisa ülejäänud jahu, sool, suhkur, sõtku korralikult. Lisa õli ning sõtku tainas ilusaks läikivaks pallikeseks. Pane sooja kohta rätiku alla kerkima ca 30 minutiks.

Sega või, oregano ning maitsesta soolaga. Purusta saumikeriga tomatid ning sõtku sisse kerkinud tainale. Seejärel rulli tainas jahusel pinnad 1-2cm paksuseks ristkülikuks. Määri peale või-segu ning keera tainas pikemast servast rulli.

Lõika rullist ca 3 cm viilud ning suru need peopesade vahel pallikeseks. Aseta pallid võiga määritud muffinipanni avavustesse. Küpseta 180 kraadi juures ca 25 minutit.

Kergem vastupanutee - kihikook šokolaadipudinguga

2011-04-12T02:12:00.009+03:00

/Prindi retsept/

Kihikook ehk siis laiskadele mõeldud napoleoni kook, kuhu vahele peidetud kreemi võiks lihtsalt niisama ära süüa. Jah, vahukoore-pudingukreem oli mulle eriti meeltmööda, kujutan ette kui hea võiks see maitseda koos värskete põllu peal peesitavate maasikatega...oehhh. Koogi vahele tundub see kreem samuti sobivat.

Nagu ikka muutub see kook seistes aina täiuslikumaks. Kohe valmimise päeval soovitan kahvlit sellest koogist eemal hoida. Teisel päeval võid juba veidi seda maitsta, sest koogikeses olev kreem on ilmselgeslt juba lehttaina kihtidega sõbrunenud. Kolmandal päeval aga helista oma kõige parematele sõpradele ning nende saabudes aseta küpsetis uhkelt lauale, sest just siis on šokolaadipudingukreem üsna agaralt koogi mahlaseks muutmise rolliga hakkama saanud.

Meie koosküpsetamislaupäevast saad lugeda siit kokkama blogist ja Marju Tassikese blogist.

Retsept: Ragne Värk
Fotod: Marju Randmer (tassike.ee)

500 g lehttainast
500 g šokolaadipudingut
2 dl rõõska koort (35%)
4 sl brändit (alati võib seda kogust meelepärasemaks muuta:))

Laota lehttainas laiali ning jaota viieks võrdseks ning üheks väiksemaks ristkülikuks. Rulli plaadid õhukeseks ja aseta ahjuplaadile. Tee kahvliga plaatidele peale kahvlitorked ning küpseta 200 kraadi juures seni kuni tainaplaadid omandavad kuldpruuni jume. Vahepeal vahusta rõõsk koor tugevaks vahuks, sega juurde puding ning brändi. Ehita kook valmis: tainaplaat-kreem-tainaplaat jne. Viimane kiht kata kreemiga. Purusta väiksem valmisküpsetatud plaat puruks ning raputa kõige peale. Enne serveerimist hoia vähemalt üleöö külmas.

Ühed kiired kaneeliküpsised

2011-04-09T09:38:00.004+03:00

/Prindi retsept/

Needsamad küpsised on minu ühed igapäevasedmad küpsetised igapäevaõhtuteks. Hea ju, kui on õhtuti ühes küpsisepurgis sind ootamas suhkru-kaneelisegused küpsised. Miskipärast on mulle meelde jäänud, et neid nimetatakse (sarnaselt rasvas küpsenud maiustele, teate?) seakõrvadeks. Kunagi ammu ostsin neid poest - olid küll veidi suuremad, kuid kandsid nimetust seakõrvad. Tegelikkuses on need vist aga ikka elevandikõrvad. Vot ei tea, aga üldnimega küpsised, mis koosnevad kaneelist, suhkrust ning vastavalt soovile valmistatud siis kas leht- või pärmi-lehttainast.

500 g leht- või pärmilehttainast
veidike toasooja võid
kaneeli
suhkrut

Rulli tainas õhukeseks (ca 0,5cm paksuseks). Kui kasutad juba valmisrullitud tainast, siis laota see lihtsalt lauale. Määri peale õhuke kiht võid ning raputa peale rohkelt kaneeli ja suhkrut. Keera pikemast servast ühelt poolt rulli poole peale ning tee samamoodi ka teiselt poolt. Lõika õhkeseks viiludeks ning aseta lõikepool all küpsetuspaberiga kaetud pannile. Küpseta 200 kraadi juures kuni küpsised on kuldsed (ca 15-20minutit).

Banaani-šokolaadismuuti

2011-04-05T21:37:00.003+03:00

/Prindi retsept/

neljale

Korraldasin ükspäev tõsise smuutisegaduse. Nimelt katsetasin erinevaid jooke - blenderisse lendasid kordamööda melon, avokaado, virsikud, maapähklivõi, šokolaadikreem ja kõike muud, mida oli hea kokteilijooki segada. Ühesõnaga katsetusi oli erinevaid ning katsejänesteks kaks mitte väga suurt smuutiarmastajat:) Ladusin siis klaasid ritta, mida täitsid erinevad smuutid, mis valmistatud vastavalt käeulatuses olevatest toorainetest. Millist eelistada? Kas rohkete lisanditega kokteilijooki või miskit, mis valmib hetkega. Üks päris lihtsa moega smuuti võidutses koos paari teise variandiga (vt teisi soovitavaid smuuti koostisosi selle postituse altpoolt). Kõige esimeseks siiski minu maitse järgi, lihtsate toorainetega šokolaadi-banaanismuuti - ei liigset uhkustamist ega toretsemist, lihtsalt hea šokolaadine jook.

PS! Pildil olev taldrik kuulus minu vana-vanaemale, see ehk vabandab ka katkise taldriku ääre:)

400 g maasikamaitselist jogurtit
1 banaan
4 dl õunamahla
1,5 sl šokolaadikreemi (nutella, nussa vms)
jääkuubikuid

Pane 4 esimest koostisainet mikserisse ning mikserda kõik ühtlaseks. Pane klaasidesse jääkuubikud (poole klaasi ulatuses) ning vala smuutisegu peale.

...ja veel smuutide kooslusi

1.
maitsestamata jogurtit
mesi
avokaado
maapähklivõi
õunamahl

2.
maasikajogurt
banaan
maapähklivõi
piim

3.
šokolaadikreem
ananassikonserv
ananassijogurt
piim

Kirsi-martsipanikeerud

2011-04-01T01:23:00.007+03:00

/Prindi retsept/

Ühel toredal laupäevahommikul, kui lumesadu jälle hommikul aknast vastu vaatas, proovisin katsetada miskit sellist kiiret ja veidi patustavat hommikusööki. Ma olen alati arvanud, et värskelt ahjust tulnud küpsetised on ikka need kõige paremad. Paar päeva tagasi lõikasin endale aurava viilu just alles ahjust tulnud leiba (lisandiks ohtralt kõrvitsa-, päevalille-, lina- ja kanepiseemneid), määrisin peale mõnusa koguse taluvõid ning raputasin peale õigeveidi meresoolahelbeid. Ma praegu unistades mõtlen, kui hea see oli. Nende martsipanikeerdudega on täpselt sama lugu. Asetage selle peale üks salakavalalt hea jäätisepall, mis vaikselt hakkab selle sööma asumisel saiakeerdudesse sulama..... tegelikult on see ka külmana hea.

~9tk

1 pk (500g) külmutatud lehttainast
75 g toorjuustu
125 g martsipani
125 g kompottkirsse
1 tl kaneelisuhkrut

Rulli tainas õhukeseks ristkülikuks. Kui kasutad valmisrullitud tainast, siis lao see lihtsalt lauale. Määri pealt toorjuustuga. Rulli martsipan õhukeseks ning murra sellest väiksemaid tükke ning aseta toorjuustule. Haki kirsid väiksemaks, pigista välja mahl ning laota taignale. Raputa üle kaneeli-suhkruga. Rulli tainas lühemast servast vorstiks ning lõika 1-2cm paksusteks viiludeks. Küpseta 200 kraadi juures 20-25 minutit.

Pardirasvas valminud krõbedad praekartulid

2011-03-28T22:48:00.005+03:00

/Prindi retsept/

Plaani kohaselt on nii, et kui valmistan pardifileed, siis järgnevad sellele needsamad krõbedad praekartulid. Kogun pannile eraldunud pardirasva ilusti pisikesse anumasse ning asetan külmkappi, et siis sellega mõnel õhtul vägitegusid korda saata kuldpruunide praekartulite näol. Täiesti ausalt võin öelda, et pardifilee valmistamisel on pardirasv lausa imeline asi, mis teeb kõige tavalisemate kartulitega lausa hämmastavaid imetegusid. Miskit gurmeerooga siia ei tule, kuid maitselt on need võluvad ja valmistusviisilt lihtsad. Pealegi on see suurepärane võimalus pardist eraldunud rasva kuskil maitsvalt ära kasutada. Kuna filee küpsemise ajal on soola juba pannile lisatud, siis kartulite praadimisel võib meresoola vaid minimaalselt lisada. Veidi magedama-maitse eelistajad võivad sootuks soola hiljem lisamata jätta.

kartuleid, kooritud

pardirasva
meresoola

Lõika kartulid noaga väikemaks ning keeda need soolaga maitsestatud vees pehmeks, nõruta. Pane pardirasv tulele kuumenema, seejärel lisa keedetud kartulid ning prae neid keerates seni, kuni muutuvad kuldseks. Praadimise vahepeal maitsesta meresoolaga.

Veidi uhkustav kolme-kihi-šokolaadikook

2011-03-22T22:14:00.011+02:00

/Prindi retsept/

Millegipärast on kohustus vähemalt kord kuus valmistada juustukooki. Tükike veidi rammusat kreemjat kooki tekitab lihtsalt ületamatut võimu enda üle ning sunnib seda aeg-ajalt ikka küpsetama. Juba pikemat aega ei anna mulle rahu see imemaitsev koogike -minu koogivorm on seda kooki kohanud juba päris palju. Tahaks aga veidi teistmoodi. Ehk veidike uhkeldavamat? suursugusemat? veelgi kreemjamat? Pealegi peaks kuidagimoodi ära kasutama sügavkülmas olevat kõige viimasemat toormoosi-topsikut. Niisiis tuleb kokku ehitada endale kõige meelepärasem: põhjaks brownie, ideelt sama nagu Liina küpsetises ning katteks (vabandan, et ennast kordan) kaks kihti kõige kreemjamat toorjuustu-šokolaadimassi. Rammus, aga alati leiab mõne tähtpäeva või olulise põhjuse seda valmistada.

Fotokas on veidi vingerpussi mänginud ning brownie põhja kõrgeks pildistanud:) Tegelikkuses on see õigeveidi õhem.

125 g võid
125 g suhkrut
4 sl kakaod
näpuotsatäis soola
2 tl kuuma vett
2 muna
1 tl küpsetuspulbrit
40 g jahu
2 sl mandlilikööri (amaretto)

Šokolaadikihid:
600 g toorjuustu
200 g piimašokolaadi
100 g valget šokolaadi
toormoosi, meelepärasemat (serveerimiseks)

Põhja jaoks sulata või. Lisa suhkur, kakao, vesi, sool sega ning lase paar minutit jahtuda. Lisa munad ning sega läikivaks massiks. Seejärel lisa küpsetuspulbriga segatud jahu ning mandliliköör. Aseta tainas küpsetupaberiga kaetud lahtikäiva vormi (Ø22cm) põhjale ning küpseta 170 kraadi juures 15 minutit. Lase jahtuda.

Šulata šokolaadid eraldi vesivannidel. 400g toorjuustu sega piimašokolaadiga. Ülejäänud toorjuust sega valge šokolaadiga. Aseta jahtunud koogipõhjale piimašokolaadikiht ning selle peale määri valge šokolaadisegu. Lase külmkapis taheneda vähemalt 6 tundi kuni üleöö. Serveeri toormoosiga.